Erastamisele kulunud 50 miljonit pole raisatud raha

Milliseid lahendusi pakute valitsusele elektrijaamade renoveerimise lõpuleviimiseks?

Erinevalt veel eile kehtinud suunistest saime ülesande töötada välja lahendused olukorras, kus elektrijaamu ei erastata. Praegu näen võimalusi, et vajalikud investeeringud tehakse riigi garantiiga või Eesti Energia laenab ise kommertsalustel.

NRGga uute läbirääkimiste alustamist pean vähetõenäoliseks, mistõttu tuleb ligi 4 miljardi krooni suurusele investeerimislaenule saada juurde veel rohkem kui ühe miljardi krooni suurune summa, mis jääb saamata aktsiakapitali laiendamisest.

Milliseid nõudeid võib Eesti pool elektrijaamade erastamistehingu ülesütlemise tõttu NRG-lt oodata?

Tehingu ülesütlemine ei too Eestile kaasa mingisuguseid sanktsioone. NRG vastutas tehingu finantseerimise korraldamise eest, kuid me ei jõudnud pangasündikaadiga ettenähtud tähtajaks laenulepingu sõlmimiseni.

Kuidas te kommenteerite NRG süüdistust, et laenuleping luhtus Eesti-poolse juhtkomitee süül, kes võttis liiga hilja eitava seisukoha Eesti Põlevkivi kaasamiseks laenutehingusse?

Lepingu luhtumisega oli seotud tunduvalt rohkem detaile. Kuna kavatseme samade pankadega ka tulevikus asja ajada, siis rahvusvahelise tava kohaselt ja usaldusväärsuse säilitamise nimel ei saa ma neid kommenteerida. NRG oli pankadega läbirääkimistel juhtiv pool ning Eesti juhtkomitee ei pidanud pankadega mingisuguseid separaatläbirääkimisi.

Kuidas te hindate kolme aasta jooksul 50 miljoni krooni kulutamist luhtunud läbirääkimistele?

See raha pole maha visatud. Eesti poole kulutused osutusid NRG omadest tunduvalt efektiivsemaks. Selle raha eest saime rahvusvaheliselt tunnustatavad keskkonnauuringud ning selgitasime välja Eesti energiasüsteemi arenguvõimalused, mida me varem ei teadnud.

Esimest korda kaasasime professionaalsed juriidilised ja finantsnõustajad ning suur hulk Eesti Energia ja majandusministeeriumi töötajaid said unikaalset oskusteavet.