- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,18%8 807,18
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,81
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,18%8 807,18
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maris Lauri: eelmist aastat iseloomustas toiduainete hinnatõus
Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri väitis tarbijahinna indeksi (THI)kasvu kommenteerides, et hinnatasemeid mõjutasid mullu välised ja monopoolsed tegurid, tõenäoliselt aga ka nõudluse tugevnemine.
2001. a keskmine THI kasv oli 5.8%, kusjuures teenused kallinesid 7,5% ja kaubad 4,9%. Detsembri seisuga oli hinnatase kasvanud aastaga 4,2%, kusjuures reguleeritavatel hindadel vaid 1,7% ja vabalt kujunevatel hindadel 5,2%.
See osutab, et eelmisel aastal mõjutasid hinnatasemeid märgatavalt välised ja monopoolsed (oligopoolsed) tegurid, kuid ka nõudluse tugevenemisel võis olla oluline mõju.
Eelmist aastat iseloomustas toiduainete üpriski tugev hinnatõus - keskmiselt 8,3%. Põhjused olid nii välised (impordipiirangud) kui ka sisemised (pakkumise puudujääk). Aasta teisel poolel võis küll märgata toidukaupade hinnatõusu aeglustumist, kuid detsembris kiirenes hinnatõus taas.
2002. a on oodata toiduainete hinnatõusu kasvu pidurdumist, kuigi tõenäoliselt jääb see siiski suhteliselt tugevaks (olenevalt majandusarengutest kuni 4%).
Tööstuskaupade hinnatõus oli möödunud aastal suhteliselt tagasihoidlik - keskmiselt 2,9%, sh kasvasid kulutused majapidamiskaupadele vaid 1,3% ja rõivastele 3,3%.
Prognoosi kohaselt jääb tööstuskaupade hinnatõus ka sel aastal üpris tagasihoidlikuks, väga võimalik, et hinnad lähevad mõneks ajaks isegi langusesse.
2001. a iseloomulikuks jooneks oli ka transpordi- ja sidekulude langus aasta teisel poolel. Transpordikulud vähenesid märgatavalt neljandas kvartalis koos kütusehindade langusega. Aasta keskmisena kasvasid transpordikulud 2.9%, kuid detsembris olid kulutused 2000. a detsembriga võrreldes 6,5% väiksemad.
Sideteenuste- ja kaupade hinnad langesid möödunud aastal keskmiselt 2%, põhjuseks eelkõige avanenud turg ning tihe konkurents. Selle aasta alguses on oodata sideteenuste mõningast kallinemist aga ka tarbimisstruktuuris toimuvaid nihkeid, mis aga hakkavad mõju avaldama alles 2003. a tarbimiskorvile ja hinnatasemetele.
Transpordikuludes on oodata hinnalanguse jätkumist aasta I poolel - ühelt poolt on naftatoodete hinnad madalad, teisalt on vähetõenäoline, et enne oktoobrikuiseid kohalikke valimisi (ning mõned kuud peale seda) tõstetaks ühiskondliku transpordi hindu.
Samas võivad konkurentsitingimuste muutused linnadevahelistel bussiliinidel mõnevõrra soodustada kulude kasvu.
2001. a kasvasid kõige enam kulutused tervishoiule - keskmiselt 11% (eelkõige ravimid). Tõenäoliselt jätkub ka sel aastal siin suhteliselt tugev hinnatõus.
Eluasemekulutused kasvasid 9,9% - põhiliselt kütte-, elektri-, üürikulud. 2002. aastal on oodata selle grupi teenuste osas märgatavat hinnatõusu (aprillist elekter, uuest aastast gaas, soojus Tallinnas jne). Mõnevõrra võib hinnatõuse pidurdada konkurentsi kasv kommunaalteenuste osutamisel (hooldustasude kasvu pidurdumine). Väga tugev kasv nimetatud hinnagrupis mõjub pidurdavalt muude kaupade hinnatõusule (eelkõige tööstus- aga ka mõningatele toidukaupadele).
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele