Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlaste ettevõtlikkust on tublisti alahinnatud

    Kes seda vana asja nüüd täpselt mäletab, aga umbes aasta aega tagasi lasi keegi lahti kõlaka, et Eestis on ettevõtlusalane aktiivsus arenenud lääneriikidest mitu korda madalam. Võin eksida, kuid kahtlustan, et stardipauk anti Äripäevas. Hiljem on sama väidetud pea kõigis tähtsamates väljaannetes, mõneski korduvalt.
    On ammu teada, et sada korda korratud vale on tõde ja nii on eespool toodud arvamus kujunenud üldtunnustatud seisukohaks. Keegi pole viitsinud asjasse süveneda ega väidetut kontrollida. Kuna aga iga nähtus vajab ka seletust, siis pole nendestki puudust.
    Ettevõtete väikese arvu põhjusi on nähtud nii riigi väheses ettevõtjasõbralikkuses, sõja- ja okupatsiooniaastate käigus kahjustunud genofondis kui ka ettevõtlustraditsioonide puudumises.
    Standardväiteks on kujunenud, et Euroopa Liidus on tuhande elaniku kohta 52 ettevõtet, Eestis aga vaid 21.
    Kui ikka rehkendaks kõigepealt natuke. Lähteandmed saame maksuameti andmetest, mis on toodud 17. jaanuari Äripäevas. Nende kohaselt oli Eestis 2000. a 23 429 mikroettevõtet (0?9 töötajat), 7411 väike-, keskmist või suurettevõtet ja 59 659 füüsilisest isikust ettevõtjat.
    Klassifikatsioon pole just korrektne ? füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole suurusgrupp ja FIE ettevõte võib olla nii mik-ro, väike-, keskmine kui vähemalt teoreetiliselt ka suurettevõte, kuid vajalikud numbrid me siit leiame.
    Jagades 90 499 ettevõtet läbi 1,37 miljoni elanikuga, saame tuhande inimese kohta 66 ettevõtet, mis lööb mütsiga igasuguseid ELi keskmisi. Kui arvestada lisaks sellega, et Eesti elanikkonna vanusestruktuur on suhteliselt ebasoodne ja samal ajal legaliseerimata (põrandaalust) äritegevust on meil jälle suhteliselt palju, siis võiks kurtmise asemel eestlaste ettevõtlikkusele hoopis oode laulda.
    Mõnigi lugeja ilmselt kahtleb nendes suurtes arvudes ja arvab, et kindlasti on seal arvukalt mittetegutsevaid riiulifirmasid. Paraku peegeldavad esimesed kaks arvu (23 429 ja 7411) kindlasti just tegutsevaid äriühingud, mille arv on 30 000 ringis juba mitu aastat (registreeritud äriühinguid on ca 50 000).
    59 659 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjat on tõesti ootusi ületav arv (veel eelmise aasta 1. augusti Äripäevas väideti, samuti maksuametile viidates, et 2001. a jaanuariks oli end registreerinud üle 53 000 FIE, kellest tuludeklaratsiooni eelmise aasta kohta esitas 48 000).
    Lisaks võib arvestada, et ka deklaratsiooni esitanud FIEd ei pruukinud ju kõik täpselt samal ajal tegevad olla (mõni oli näiteks aktiivne aasta algul, teine lõpus) kuid 21 ettevõtteni 1000 elaniku kohta ei jõua me kuidagi, pigem on see arv ikka üle 50. Ja ega teistegi riikide statistika ideaalselt täpne ole.
    Kindlasti on üheks eksitavaks teguriks see, et statistilised väljaanded kajastavad sageli vaid äriregistrisse kantud ettevõtjaid ja vaid maksuametis registreeritud FIEd jäävad seetõttu arvestusest välja.
    Samuti võib mõni autor lähtuda seisukohast, et FIE pole ikka päris õige ettevõtja ja teadlikult arvestada vaid äriühinguid.
    Sama loogikat rakendades tuleks siis aga korrigeerida ka rahvusvahelisi võrdlusandmeid - tõmmata maha 80 USA ettevõtetest (meie mõistes FIEd) ja ka näiteks 70 Rootsi ettevõtetest (sooloettevõtjad, kel pole ettevõtjale lisaks ühtegi töötajat). Ega nii ikka vist kuhugi jõua.
    Kuigi Eesti ettevõtluse olukord pole nii kurb, kui vahel arvatakse, ei taha allakirjutanu kindlasti väita, et me riiklikku ettevõtluspoliitikat ei vajaks. Vajame küll. Aga see on juba järgmise kirjutise teema.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.