Audio-bränding mõjutab tarbija ostuotsust

Audio-brändingu kontseptsiooni rakendamine tähendab sisuliselt heliliste identiteetide muutumist sama relevantseteks, kui seda on praegu visuaalsed identiteedid. Audio-bränding on muusika, hääle, heliefektide kombinatsioon, mida kasutatakse järjepidevalt tele- ja raadioreklaamides, aga ka võrgulehekülgedel.

Audio-brändingut ei tohi samastada ?kõlliga?. Konsultatsioonifirma The Sonic Brand Company on eristanud audio- logo (?logokõll?), mis on visuaalse logo ekvivalent (näiteks Inteli ja Nestle?i ?kõllid?, mida kasutatakse klippide lõpus), ja helilise identiteedi (nt British Airways´i klippide muusika), mis mängib kogu klipi kestel. Sisuliselt on heliline identiteet laiem kui audio-logo, heliline identiteet kannab endas ning peegeldab brändi emotsionaalseid väärtusi.

Audio-brändinguguru dr Adrian Northi sõnul mõjutab heli, muusika inimeste tajumist. Samuti mõjutab see turunduses fundamentaalse tähtsusega otsuseid nagu toodete ost, kui palju inimene poes aega kulutab või arvab end aega kulutavat.

Heli jõuab meie mõlema ajupoolkerani, mõjutab meid nii ratsionaalselt kui ka emotsionaalselt, ent tema põhiline väärtus on võimes edastada brändi emotsionaalseid väärtusi. Soojust või vitaalsust, elujõudu on oluliselt raskem edastada näiteks posteril. Muusika on emotsionaalne kommunikatsioon, mis suudab tungida meie teadvusesse peaaegu märkamatult, pugeda meie naha alla ning tegelikult mõjutada meid alateadvuslikult.

Seega tähendab audio-brändingu kontseptsioon heliliste identiteetide muutumist sama relevantseteks kui seda on praegu visuaalsed identiteedid, mida kasutatakse järjekindlalt. Põhiliseks küsimuseks jääb, kuidas integreerida brändi audio- ja visuaalne kommunikatsioon nii, et nad moodustaksid ühtse terviku ning annaksid parima tulemuse brändi loomisel.

?Logokõlle? on kasutanud paljud firmad, näiteks ?Ehtne ja hea? ? Põltsamaa Felix, ?Alati põhjust tulla? ? Tallinna Kaubamaja; Õhtuleht jt.

Mõned firmad on kasutanud samasid või natuke muudetud logokõlle pikema perioodi kestel, mis on võimaldanud neil suurendada brändi kontakte tarbijaga, sest tarbija identifitseerib konkreetse brändi helitausta järgi. Kontakt brändiga toimub ? see võib olla ka alateadvuslik, leida aset köögis järjekordse võileiva meisterdamisel. Samuti toob brändiga seotud muusika, heliline kujundus tarbija teadvusest esile brändiga seotud liidud.

Siiski on rohkem neid brände, mille logokõll muutub liigagi kiiresti, nii et tarbijal ei teki mingit seost brändi ja helitausta vahel. Sellise käitumise põhjuseks on üheltpoolt helilise kujunduse olulisuse alahindamine, teisalt aga iga uue klipi looja ambitsioon valida, teha uus helitaust. Sihipärasest ja järjekindlast kasutusest saame rääkida vaid üksikutel juhtudel.

Autor: Tõnu Kõva