Ülepakutud must stsenaarium

Maksuvaba kaubamüük laevades ja lennujaamades lõpetati ELis 1. juulil 1999. Nii enne ja pärast selle lõpetamist on poolt- ja vastuvõitluses olnud eriti meie naaberriikide käitumises tubli annus silmakirjalikkust.

Mäletatavasti kaks tähtsat laevandusriiki Soome ja Rootsi ELis ametlikult selle jätkamise poolt ei hääletanud. Nad ju teadsid, et kuna Ahvenamaa on väljaspool ELi maksupoliitikat, saavad nad seda sundimatult jätkata. Mäletan, kuidas mind jahmatas sattumine Långnäsi sadamasse. See oli inimtühja kohta spetsiaalselt tax free laevade jaoks rajatud hiigelsadam, mis päeval oli inimtühi ja kus öösel läks mölluks, kui laevad üksteise järel sinna formaalsuse täiteks mõneks minutiks sisse põikasid. Eesti võiks ju käituda samuti pearulikult ja anda näiteks Aegnale või Naissaarele seesama staatus ja ongi asi ants.

Kõige häälekamalt sõdisid tax free müügi lõpetamise vastu oma riikide ametiühingute ja laevafirmade survel suurriikide Saksamaa, Prantsusmaa Suurbritannia peaministrid. Aga isegi nendegi mõjujõust ja katastroofihoiatustest jäi väheseks, EL jäi kõigutamatuks. Ja mis on tagajärg. Financial Timesi hiljutisest uuringust selgub, et must stsenaarium oli üle pakutud ja ükski laevafirma pole pankrotti läinud, mõni on hoopis igasugu trikkidega isegi paremini toime tulnud.

Nt üks häälekamaid tax free eest võitlejaid, P & O Stena Line, mis korraldab laevasõitu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, on suurendanud maksuvaba kaubanduse lõppemise järel tulusid 15. Muu hulgas kasutab Stena Line osavalt ära asjaolu, et Prantsusmaal on tubaka- ja alkoholiaktsiis väiksem kui Inglismaal. Samuti on Briti lennujaamades jaekaubandust korraldav firma BAA suutnud kauplemise parema korraldamise ja eripakkumiste suurendamise teel oma tulusid suurendada.

Eelöeldut arvestades tundub, et tax free kadumise vastu sõdimine on ELi puhul võitlus tuuleveskitega, selle asemel tuleks pea tööle panna, kuidas olemasolevaid võimalusi paremini ära kasutada.