- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,21
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn ? mitme sadama linn
AS Tallinna Sadam on viimasel ajal tekitanud hulga probleemartikleid. Iseloomulikul kombel on ta arutluste valgusvihku tõusnud seoses valitsusevahetusega. Seda on üsna lihtne seletada.
Sadam on üks väheseid täielikult riigi omanduses tegutsevaid ettevõtteid, mis peale tema toimimise normaalsetele majanduslikele alustele seadmist annab olulist lisa riigieelarvesse. Kolme aastaga ligi miljard krooni dividendidena ja kui lisada töötajate tulu ? ja sotsiaalmaksud, siis kaugelt üle eelpool märgitud maagilise arvu. Kuhu koguneb, sealt on ka võtta.
Suurte arvude maagia on üks, arenev majandusstruktuur hoopis teine asi. Vähe sellest, magusa äri käibed näitavad kasvutendentsi. Viimased operaatorite pakkumised näitavad toorainevedude mahtude suurenemist sellise määrani, mis enam ei võimalda ilma oluliste investeeringuteta suurendada sadama läbilaskevõimet.
Tallinna Sadam on üks kompleks. Holdinguna on Tallinna sadamal igal hetkel võimalik arendada just seda sadama osa, mis kõige enam investeeringuid vajab. Nii on läbi aastate toimitud. Kui viis-seitse aastat tagasi läks raha Vanasadama väljaehitamisse, siis viimased aastad enam kaubasadamatesse Muugale ja Paldiskisse. Mobiilne areng peaks tagama võimalikult paljude operaatorite teenindamise ja juurde meelitama uusi. Aga jutud juba käivad, et saab ka paremini ja Tallinna linnapea on otsuse teinud.
Tallinna linn on siiani olnud sadamate suhtes üsna ükskõikne. Peale AS Tallinna Sadama osa Paljassaare sadama ümbritseb linna veel üle kümne sadama. Enamikku neist iseloomustab segane omandisuhe. Vahemärkuseks võib öelda, et sadamate detailplaneeringud ja üldse kogu asjaajamise käik oleneb suures osas linnast, s.t linna huvi korral oleks suurem osa sadamaid linna käes.
Kui hakata Vanasadama poolt liikuma, siis Linnahalli kaid on täies tegevuses ? kiirlaevad saalivad terve suve. Kuid eksklusiivseks jahisadamaks sobiv Kalasadam seisab täiesti kasutult. Edasi tuleb rida tühje sadamaid, nende hulgas Lennusadam, mis sai kuulsaks presidendi külastusega, siis Miinisadam ja hulk teisi kuni poolsaare teisel pool asuva Pelgurannani.
Sadamatega on seotud üks oluline probleem. Kuigi nad võivad äriliselt hästi toota, peab neisse paigutama olulisi summasid ja ka jooksvad kulutused on hoomatavad. Linnal pole seda siiani mõtteski olnud ega olnud ka Keskerakonna eelmise võimuloleku ajal.
Praegustest plaanidest ilmneb, et linn kavatseb lisaks muudele veel üht küllalt suurt äriühingut majandama hakata. Isegi jutud suurejoonelisest rajatavast tehnopargist kõditavad meeldivalt kõrva.
Kuskil on linnavõimuga nalja tehtud. Sadamate munitsipaliseerimine on küll toredalt populistlik ettevõtmine, kuid see nõuab uute struktuuride loomist, lisaväljaminekuid ja AS Tallinna Sadama konkurentsivõime vähendamist. Kui raha tahetakse jagada ka Tallinnale, siis on lihtsaim viis vähendada riigi dividende ning sadama ja linna vahelise koostööleppe alusel rahad linna kaukasse üle kanda. Koostöölepe on olemas ja valitsuski on linnas ja riigis sama.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele