Metallist, puidust, plastist, võrgust, nöörist toestuse ning suunamise, sidumise ja lõikamisega saab anda taimedele soovitud kuju ja suuruse. Igal aastal maapinnalt uuesti kasvu alustavate taimede toestus ei pea tingimata olema eriti tugev, nad kasvavad võrkaia najal, kergetel konstruktsioonidel. Toestades taimi, millel võrsed säilivad, peaks arvestama ka talvise lume raskusega.
Ronitaimedega on võimalik muuta oma rõdu lehtlaks või lihtsalt veidi kaunistada. Rõdul kasvatamiseks sobib mahukam (vähemalt 20 l) kast. Piiratud mullamahu ja päikese tõttu muld kuivab siin kiiremini ja taimi tuleb sagedasti kasta.
Ronitaimede maailm on väga mitmekesine ega piirdu sugugi siin mainitud liikidega. Huvilised võivad aeda tuua tselastrid, humalad, Fortune?i kikkapuud, sea- ja lillherned ja mitmed üheaastasena kasvatatavad taimed.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Metsviinapuu võib ronida maja 9. korruseni. Soojades ja päikesepaistelistes seinaäärtes on sobilik kasvatada hoopis kultuurviinapuid. Lisaks lopsakale lehestikule valmivad septembris söödavad marjad. Tumedaviljalised sordid ?Zilga? ja ?Alfa? on külmakindlad, nende võrseid ei ole tarvis talveks maha painutada ega katta. Kerget talvekatet vajavad tumedaviljaline ?CGL 43? ning roheliseviljalised ?Läti 2-6? ja ?Sukribe?. Lõuna-Eestis valmivad magusad rohelised viljad sordil ?Madeleine Angevine?. Kasvuhoonetes (alates kütteta kilemajadest) võib kasvatada samu sorte marjade varasema valmimise eesmärgil ja mitmeid teisi pikema valmimisajaga kultuurviinapuid.
Elulõng on üks kaunimaid ja hinnatumaid ronitaimi. Tuhanded aretatud sordid pakuvad valikuvõimalusi. Mais-juunis õitsevad alpi (Clematis alpina) ning suurekroonilised (Clematis macropetala) elulõngad võivad oma valgete, roosade, siniste või lillade, enamasti pastelsetes toonides õitega kaunistada nii aia päikesepaistelisi kui ka päris varjus kohti.
Intensiivse värviga on siniseõielised ?Cyanea? ja ?Frances Rivis? ning purpurõieline ?Violet Purple?. Täiesti külmakindel on valge siberi elulõng (Clematis alpina var. sibirica). Piisava toestuse abil võivad nad kasvada kuni 10 meetri kõrguseks.
Väga dekoratiivsed on täidisõielised suurekroonilised elulõngad: ?Markham?s Pink? roosade, ?Memm? valgete ja ?Estrella? siniste õitega. Õite ilu asendub hiljem seemnetupsude omaga.
Tanguutia elulõng (Clematis tangutica) kasvab päikesepaistel või poolvarjus kuni 3 meetri kõrguseks ning õitseb juunist septembrini, rõõmustades samaaegselt nii kollaste laternakujuliste õite kui ka dekoratiivsete seemnetupsudega.
Mägielulõng (Clematis montana) võrsed Eestis talve tavaliselt üle ei ela, aga õied ilmuvad ainult vanadele võrsetele. Kellel on soovi, võib üritada seda kaunitari kasvatada potis, talvitades teda keldris või kasvuhoones, avamaal mahapainutatud ja kaetud võrsed võivad, kuid ei pruugi säilida. Sama aasta võrsetel õitsevad valgete õitega Clematis fargesii ja ?Fargesioides?, mis võib aastas kasvada 3 meetrit, pehmema kliimaga paigus säilivad võrsed üle talve.
Suureõielisi elulõngu leidub väga paljudes värvides ja nende kombinatsioonides. Eestis kasvatamiseks sobivad sordid, mis õitsevad sama aasta võrsetel juulist külmadeni.
Sellised on valgete õitega ?Kotkas?, ?Mikla?, ?Valge Daam?, ?Saalomon?; roosade õitega ?Comtesse de Bouchaud? ja ?Marmori?; heledate servadega roosade õielehtedega ?Piilu?; siniste õitega ?Minister?, ?Silmakivi?, ?Negus?, ?Ilka?, ?Multiblue?, ?Semu?, ?Yaiichi?, ?Ristimägi?; punaste õitega ?Rüütel?, ?Niobe?, ?Rouge Cardinal?, ?Jubileinõi 70?, ?Kasmu?; roosakaspunane ?Ville de Lyon?; valge punaste triipudega ?Kodupaik?; lillade õitega ?Reiman?, tumelillade õitega ?Viola?, ?Romantika? ja väga paljud teised sordid. Võrsete säilimise korral õitseksid mõned neist sortidest ka juunis eelmise aasta puidul, ?Piilu? ja ?Viola ? täidisõielisena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suureõielised elulõngad kasvavad 1,5 ? 2,5 meetri kõrguseks igal aastal uuesti, sügisel lõigatakse neid tagasi 10 cm maapinnast. Võib kasutada ka pinnakattetaimena, näiteks noorte okaspuuvormide vahel.
Suureõielised elulõngad kasvavad suurepäraselt koos roniroosidega. Neile sobivad päikesepaistelised kasvukohad.
Roniroose on mitmeid sorte kõrgusega 1,5?4,5 meetrit. Eestis enam levinud sordi ?Flammentanz? kõrval väärivad tähelepanu ka vaarikapunaste õitega ?Excelsa?, kollaste õitega ?Leverkusen? ja ?Casino?, punaste õitega ?Heidelberg? ja ?Sympatie?, roosade õitega ?New Dawn? ja ?Morgen Gruss? ning valgete õitega ?Schwanensee?.
Mida rohkem oksi talvitub, seda rikkalikum on järgmisel aastal õitsemine. Mõned roniroosid, nagu näiteks punaste õitega ?Illusion? ja kollaste õitega ?Leverkusen?, õitsevad ka esimese aasta võrsetel.
Varjulisse kohta sobivad peale alpi elulõnga veel roniv hortensia (Hydrangea anomala) ja tobiväät (Aristolochia macrophylla). Roniv hortensia kasvab vilus hästi, kuid õitseb vähem, päikese käes on kasv aeglasem, juulis puhkevad väiksed valged õied suurtes (kuni 20 cm) õisikutes. Ta ronib 5?10 meetri kõrgusele, kinnitades end ise aluspinna külge nii puit- kui ka krohvpinnal.
Tobiväät on väga jõudsa kasvuga ja katab eriti tihedalt. Noored taimed kasvavad esialgu aeglaselt.
Päikesepaistelises või poolvarjulises kohas tunneb end hästi valge, rohelise, punase ja roosa lehestikuga südajalehine aktiniidia (Actinidia kolomikta), kasvades kuni 4 meetri kõrguseks. Hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis) on ka ravimtaim ning kuni 8meetrisel taimel on sügisel pärast lehtede langemist punased viljad. Kombineerides kuslapuid, on võimalik tuua aeda mitmeid värve maist septembrini.
Autor: Aime Kivistik