Emajõe-linna kaldapealne ärkab ellu

Jõe äärde on tekkinud Sadamateater ja selle juurde sadamagrill Paadi All. Ilusa ilmaga saab jõe ääres istuda, külma ilma puhul on ruumi Sadamateatri katuse all.

Tegelikult jõudsime me Paadi Alla liiga vara, koht oli sööjatele avatud olnud vaid nädala jagu. Seetõttu ei olnud me kuigi nõudlikud ja leppisime vähesega. Roogadel olid muidugi jälle mere- või jõeteemalised ?humoorikad? nimed, nagu ?Päästerõngaga sealiha?, ?Parvepoisi biifsteek? ja ?Kotermanni grill?.

Et menüüs märgitud lõhet tegelikult köögis ei olnud, tellisime grillitud loomafilee, 70 krooni, ja spagetid mereandidega, 45 krooni.

Grillitud filee valmistas kaks üllatust. Esiteks see, et see oli tulel olnud absoluutselt minimaalse aja ja seega rohkem kui pooltoores. Aga et liha küpsusaste jäi eelnevalt kokku leppimata, siis ma ei nurisenud, ja tegelikult mind koka julgus lihtsalt üllatas. Teiseks oli filee juurde pakutud kaste terav ja tappis igasuguse muu maitse. Sellest oli kahju, sest filee oli tegelikult esmaklassiline. Selline vürtsikus nõuaks kindlasti klientide eelnevat hoiatamist.

Kaaslase tellitud spagetid jõudsid lauale siis, kui minu praad juba otsas oli. Mereannid olid teekonnal merest jõeni ära väsinud ja lõhnasid rohkem külmiku kui mere järele. Roa päästmiseks oli kasutatud ohtralt õli, aga see tegi asja ainult hullemaks. Lõpetuseks söödud pirnikook oli küll hea ja lepitas maitsemeelt.

Arvestades ainult nädalast lahtiolekut, ei läinudki päris halvasti. Aga sellega, et valge vein oli soe, ei suuda ma kuidagi leppida. Mida teeksid õllejoojad, kui neil oleks võimalik valida ainult ühe tumeda ja ühe heleda õlle vahel, ja needki tuuakse lauale soojalt?

Kuigi suurepärane äriidee, pole Tartu sadamagrill söögikohana veel tõsiseltvõetav, küll aga tundub omanik olevat andekas kinnisvaraarenduse alal.