Sellesuviseks sidetrendiks Eestis võib pidada traadita interneti võimaluste loomist. Sülearvuti abil sai kiiret internetti tasuta kasutada kümnetes kohtades üle Eesti.
WiFi on lühend sõnadest Wireless Fidelity, mis tähistab traadita andmeside standardit IEEE 802.11b. See asub litsentseerimata vabasagedusalas 2,4 GHz, kiirusega kuni 11 Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud nii Linuxi kui ka Windows XP operatsioonisüsteemi ja mis on leidnud aktsepteerimist kõigis suuremates riikides. Seda standardit järgivad tooted kannavad WiFi-kleebist. Paralleelselt WiFiga kasutatakse ka mõistet WLAN (traadita kohtvõrk), kuid see on oluliselt laiem mõiste, hõlmates kõiki traadita võrke, kaasa arvatud mobiiltelefonsides kasutatav Bluetooth.
Võimaldab jagada ühte interneti püsiühendust (näiteks ADSL Premium) mitmete kasutajate vahel ja seega kokku hoida püsiühenduse kuutasu arvel.
Kohaliku võrgu kaudu saab kiiresti infot vahetada, mängida arvutimänge, programme laadida, jagada muusikafaile, filme jne. Võimaldab viia internetiühenduse kohtadesse, kus puudub telefoniühendus ning kuhu kaabli vedamine on keeruline, aeganõudev ja kallis.
Võrgu võib luua nii riigi kui erainitsiatiivil. Traadita võrgu abil saavad interneti püsiühendusega liitumise võimaluse kohalikud ettevõtted, asutused ja erakliendid (nii eramajad kui korterelamud). Interneti püsiühendusega liitumise võimalus soodustab kohaliku ettevõtluse arengut, loob elanikele lisavõimaluse saada tööd elukohta vahetamata, parandab piirkonna konkurentsivõimet. Traadita arvutivõrk töötab juba mitmes Eesti vallas.