• OMX Baltic−0,11%319,67
  • OMX Riga−0,01%971,45
  • OMX Tallinn−0,11%2 229,9
  • OMX Vilnius0,14%1 511,17
  • S&P 5000,19%7 666,45
  • DOW 300,04%50 926,56
  • Nasdaq 0,04%26 871,6
  • FTSE 100−1,68%10 428,27
  • Nikkei 225−1,1%68 197,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • OMX Baltic−0,11%319,67
  • OMX Riga−0,01%971,45
  • OMX Tallinn−0,11%2 229,9
  • OMX Vilnius0,14%1 511,17
  • S&P 5000,19%7 666,45
  • DOW 300,04%50 926,56
  • Nasdaq 0,04%26 871,6
  • FTSE 100−1,68%10 428,27
  • Nikkei 225−1,1%68 197,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,68
Eesti hakkab lähiaastail USA survel välja andma passe, mis sisaldavad andmeid omaniku keha kohta - kodeeritud näojooni või sõrmejälgi.
Kui keha kirjeldavad turvaelemendid rahvusvaheliselt reisidokumentides kasutusele tulevad, pole kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Mari Pedaku sõnul Eestil nende passi kandmisest pääsu, kirjutab Postimees.
Tõenäoliselt asuvad esimesena, kahe aasta pärast reisimiseks passis keha kirjeldavaid biomeetrilisi andmeid nõudma Ameerika Ühendriigid. USA president George W. Bush allkirjastas vastava seaduse tänavu maikuus.
Seaduse ühe punkti järgi varustavad Ühendriigid 26. oktoobriks 2004 kõik oma rahvusvahelised lennujaamad, sadamad ja teised piiriületuspunktid biomeetrilisi andmeid lugevate seadmetega. Kõigilt piiriületajailt, kelle dokumendid on väljastatud pärast seda kuupäeva, nõuab USA seadus biomeetrilisi andmeid kas viisasse kantuna või viisavabaduse korral vastava riigiga selle maa passis.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele