Palgapoliitika ettevõttes peab kindlasti olema läbipaistev

Juhtimisalases kirjanduses jagatakse motivaatorid otsesteks ja kaudseteks. Otsesteks motivaatoriteks peetakse töö huvitavust, suhteid kaastöötajate ja juhtidega. Palk kuulub kaudsete motivaatorite hulka, kuna rahapaberitega ei saa midagi teha, küll aga motiveerib see, mida nende paberite eest osta saab. See, millised motivaatorid parajasti paremini toimivad, sõltub inimese vajaduste rahuldamise astmest.

15 riigi tööliste hulgas läbi viidud uuring, milles osales ka Eesti, näitas, et endised sotsialismimaad tegelesid eelkõige esmaste vajaduste, nagu toit ja turvalisus, rahuldamisega, samal ajal kui sotsialistlikus eksperimendis mitteosalenud riikides olid need tarbed rahuldatud ja töölised huvitusid koostööst ja kõigile võimaluste loomisest oma elu korraldada.

Personalipoliitika Eesti ettevõtetes peaks seega eriliselt rõhutama turvalisusega seonduvaid küsimusi ja palgapoliitika olema nii läbipaistev, et veenda töötajaid tasu määramise õigluses. See võimaldaks suunata töötajate tähelepanu ja energiat rohkem koostööle, mis omakorda on eelduseks kiirete muudatuste edukale läbiviimisele. EBSi uuring näitas, et just vastastikused head suhted organisatsioonis soodustavad organisatsioonilist õppimist, mis on kiiresti muutuvas keskkonnas muutunud üheks organisatsiooni pikaajalise edu tagamise võtmeks. Selles mõttes saab positiivsena esile tõsta Erki Aaviku palgapoliitikat ASis Autor.

Autoritaar-bürokraatliku organisatsioonikultuuri korral on palgapoliitika salastatud ja tekitab rohkesti rahulolematust, heade töötulemuste eest pole rahalist ergutust ette nähtud. Selline tasustamissüsteem pole eriti efektiivne, sest töötajad usuvad, et kui nad rohkem teenima hakkavad, tasustamissüsteemi muudetakse. Tulemuseks on madal lojaalsus, madalamate eesmärkide püstitamine ja vähene motiveeritus.

Toetav-osaleva organisatsioonikultuuri korral on palgasüsteem avalikustatud ning tasustamissüsteem sisaldab ka töö tulemustest sõltuvat osa, mis võib ulatuda teatud protsendist läbimüügilt ja individuaalsetest lisatasudest eriti hea töö eest kuni kasumi jagamiseni. Kui sellise palgapoliitikaga kaasneb ka lugupidav suhtumine töötajatesse, on tulemuseks kõrge lojaalsus, valitseb koostöövaim ja töötajad seavad endale kõrgeid eesmärke. Töötajad on motiveeritud ja suhtuvad hästi ka juhtidesse.

Nagu Eesti juhtidega tehtud intervjuudest selgub, paljudes ettevõtetes neid põhimõtteid rakendatakse, eriti tuleks esile tõsta ASi Helmes, sest Jaan Pillesaare motiveerimispoliitika sobiks positiivseks näiteks igasse juhtimisõpikusse.