Ämblik teeb investori elu kergemaks

Viimased aastad on globaalsel tasandil endaga kaasa toonud hulga uusi ja huvitavaid investeerimistooteid. Samas on ka neid, mis on küll eksisteerinud juba mõnda aega, kuid mis on alles viimasel ajal tähelepanu keskmesse kerkinud. Üheks selliseks tooteks on ka ETFid (exchange traded fund) ehk börsil kaubeldavad investeerimisfondid.

Kes on midagi kuulnud indeksifondidest, mis koostavad oma portfelli eesmärgiga järgida fondi tootlusega mõnda indeksit, peaks ETFi tausta päris hästi mõistma. Samas on börsil kaubeldaval investeerimisfondil tavalise fondi ees mõningad eelised, sest kombineeruvad nii aktsiate kui ka indeksifondide parimad omadused.

ETFi kui kunstlikult loodud aktsia paindlikkuse all tuleb mõista seda, et temaga saab esiteks kaubelda sisuliselt nagu aktsiaga, st võimalik on osta ka võimendusega või isegi lühikeseks müüa (languse peale mängida). Praeguses aktsiaturgude olukorras ei maksa negatiivse nägemuse võtmise võimalust sugugi unustada. Lisaks sellele on ETFid kaubeldavad terve börsipäeva ja nende hind kujuneb vastavalt turuolukorrale. Seega ei fikseerita hind kord päevas nagu tavalise fondi puhul. Samas võib aga nõudluse ja pakkumise vahekord tekitada vahel hälbeid, mis ei lase ETFil täpselt indeksit jälgida ja seetõttu tuleks arvestada kuni 1protsendilise erinevusega aastatootlustes.

ETFi puhul tuleb ostu- või müügitehingut sooritades tasuda maaklerile tavapärast komisjonitasu nagu aktsiategi puhul. See on küll mugav ning kergesti mõistetav, kuid võib muuta pidevalt väikeste koguste ostmise või pideva kauplemise lihtsalt kulukaks. Samas on ETFi eelis tavapäraste investeerimisfondide ees ka see, et neid fonde juhitakse passiivselt ehk haldustasude osas tuleb sääst võrreldes tavapäraste indeksifondidega täiesti korralik.

Kuna ETFi alusvaraks on mitmete erinevate ettevõtete aktsiad ja/või võlakirjad, saavutatakse riskide hajutatuse ehk diversifikatsiooniefekt. Eriti oluline on siinkohal ettevõtte-spetsiifilise riski elimineerimise efekt.

Mida see tähendab? Ostes ühe konkreetse ettevõtte aktsiat, on investor sõltuvuses just selle ettevõtte käekäigust. ETFi puhul on tegemist pigem geograafilise piirkonna või konkreetse sektori riskiga ning seda peetakse üldiselt kergemini jälgitavaks ning ?intuitsioon? liikumiste suhtes on kergem tekkima. Samaväärselt hajutatud riskidega portfelli koostamine läheks teenustasude tõttu väga kalliks ning nõuaks ka oluliselt rohkem kapitali.

Kuigi finantsteenused arenevad uskumatu kiirusega, võib juhtuda, et just konkreetse investori ?lemmikvahendaja? või fondivalitseja toodete hulgas ei ole seda, millest investor huvitatud on.

Mingi konkreetse alamsektori puhul on tõenäosus, et sellele leidub vastav ETF, oluliselt suurem kui see, et te suudate leida vastava suunitlusega investeerimisfondi. Ja nagu mainitud, saab vahendaja vahendada tehingut täpselt sama lihtsalt, kui ta teeks seda suvalise aktsia puhul.

Analüüsifirma Morgningstar Europe poolt oktoobris koostatud fondijuhtide küsitluse põhjal oleks aastast perspektiivi silmas pidades soovitav investeerida Euroopa turgudele või finantssektorisse. Kõige lihtsam võimalus seda nägemust teostada olekski osta konkreetset ETFi fondi.

ETFide ?tõotatud maa? on loomulikult USA, kus kaubeldakse üle 80 erineva ETFiga, mis ulatuvad laiemaid indekseid nagu S&P 500 järgivatest ?ämblikest? (hellitusnimi on saadud lühendist SPDR, millest on tuletatud spider), ?teemantidest? ja ?kuubikutest? (vastavalt Dow Jonesi tööstuskeskmist ja Nasdaq 100 indekseid järgivad indeksaktsiad) kuni väga kitsaste sektorite ja eri maailma otsades paiknevate turgudeni välja.

Ma võin üpris kindlalt väita, et juhul kui kellelgi peaks mingil põhjusel huvi olema näiteks Brasiilia või Singapuri aktsiaturgude vastu, siis lihtsaim ja odavaim viis neil turgudel nägemust teostada on vastav ETFi fond.

Selleks et ETFidega tutvust teha, ei pea aga sugugi üle ookeani minema. Ka Euroopas on olemas ETFid, vast populaarseim on EuroSTOXX 50 indeksit järgiv, ning Eesti liikudes Euroliidu poole kasvab kindlasti siinsete investorite huvi piirkonna investeerimisvõimaluste vastu. Rääkimata sellest, et peaaegu meie koduturult Helsingi börsilt on võimalik osta HEX 25 indeksil põhinevat ETFi, mis koosneb põhjanaabrite põhinimekirja 25 kaubelduimast aktsiast.

ETF pakubki samas pakendis nii indeksifondi riskide hajutatust kui ka aktsia paindlikkust, rääkimata sellest, et tõenäoliselt saab enne otsa investori, kui ETF fonde loovate suurte globaalsete finantsvahendajate fantaasia.

Kokkuvõttes võib öelda, et kohaliku aktsiaturu võimalused on piiratud, (potentsiaalsete) investorite teadlikkus on seoses pensionireformiga kasvamas ning eeltoodut arvestades on siinsetel investoritel lai maailm veel avastamata.

ETFid võivad siinkirjeldatud omadusi arvestades olla väikeinvestori jaoks mugavaimaks abiks esimeste sammude tegemisel. Ja miks mitte ka edaspidi.