- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energeetika liigub väiketootmise suunas
Kogu maailma energeetika liigub väiketootmise suunas. Ja miks? Seetõttu, et monopol on laostav.
Alates 1994. a. on USAs kulutused ülekande- ja jaotusvõrkudele ületanud kulusid jaamadele enestele. Ega meilgi teisiti ole. Selleks, et Eesti Energia vahetaks välja vanad kõrgepingeliinid, alajaamad, jaotusvõrgud, asendaks kõik ülejäänud Narva energiaplokid, kulub kümneid miljardeid kroone, nagu ütles Heido Vitsur kunagi Delfi lugejatele, aga jättis ütlemata, et need on mõttetud kulutused kui igaüks toodaks oma elektri lokaalseks kasutamiseks.
Kasvav arvutitest sõltumine tähendab kasvavat vajadust stabiilse ja katkematu voolu järele: ilma selleta ei tule toimivat IT riiki, mis ometi on meie kõigi unistus. Katkematu elektri tagab kütuseelement keldris, paneel katusel või tiivik rannajoonel, aga mitte tuumajaam sadade kilomeetrite kaugusel!
Väikejõujaamade kasuks räägib paindlik võimsus, lühike ehitusaeg, kütuste mitmekesisus ja sõltumatus nafta impordist, kõrge töökindlus, säästlikkus ja madalam õhusaaste jne. Energiatootmise tagasi toomine inimeste juurde aitab käivitada detsentraliseerimisprotsesse ühiskonnas tervikuna, julgustades kohalikke kogukondi ja ettevõtjaid, mis omakorda aitab vähendada korruptsiooni energialepingutes.
Tänapäeva maailmas on hajutatud süsteem palju töökindlam kui tsentraliseeritud.
Kui maavarade kaevandamisest saadud praegused tulud koonduvad eelkõige väikese grupi tootjate kätte, siis tulevikku suunatud kulud jaotuvad kogu ühiskonnas. Põlevkivi kaevandamine tekitab tõsised keskkonnakahjustusi, mis ei sisaldu praegustes tootmiskuludes.
Need kulud vähendavad ühiskonna majanduslikku heaolu, piiratud ressursse tuleb kasutada keskkonnakahjustuste likvideerimiseks. Eesti praegused saastekahju maksumäärad tähendavad, et energiatootmist ja ?tarbimist sisuliselt subsideeritakse majanduse kui terviku efektiivsuse, keskkonna kvaliteedi ja inimeste tervise, aga ka teiste riikide arvelt.
Põlevkivist toodetava elektri õige hind, mis arvestab kokku kõik kahjud sellisest majandamisest, on ligikaudu 20 kr/kWh. Inglismaa on kehtestanud CO2 maksu elektritarbimisele. Praegused maksumäärad on 10,5 kr elektrienergia kWh. Taastuvad energiaallikad on sellest maksust vabastatud. Tarbimise maksustamiselt tuletatud CO2 maksumäärad on järgmised: 680 kr maagaasile, 400 kr kivisöele ja 925 kr kütteõlile.
Arenenud riikides reaalselt kehtivad või kavandatud saastekahjumäärad on suurusjärgus 200-1000 kr/CO2 tonn, meil 7,5 kr! ELis on kavandamisel ühtne CO2 saastemaks suuruses 10 USD/tonn. Meil täna 7,5 kr/tonn. Mis meist saab? Hüpe ligi 21 kordne!
Selle taustal on naeruväärne väita, et biomassist toodetud elektri hind on väga kallis ? 2 kr/kWh! Aga see 2 kr on õige hind ja me võime sada aastat reipalt majandada ilma mingite kaudsete kuludeta!
Otsustav läbimurre riigi energiapoliitikas ei tule kindlasti EE nõukogust, aga ta tuleb! On juba teel!
Autor: Ege Hirv
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele