Paremerakonnad saagu ühtekokku paremaks

Arvestades Isamaaliidu põrumist ja Reformierakonna loodetust väiksemat menu kohalike volikogude valimistel kuu aega tagasi, tuleks kiiremas korras mõelda paremerakondade ühinemise peale. Millises vormis see ühinemine toimuks, on pigem tehnika küsimus, peamine on omada head tahet kokkuminekuks.

Äripäeva toimetuse arvates peaksid paremerakonnad tulema välja ühtse valimisplatvormiga, ühiste valimislubadustega ja koalitsiooni moodustamisega valimisvõidu korral, nii et valijal oleks võimalikult lihtne otsustada, kellele ta oma hääle annab.

Praegu on paremjõud äärmiselt killustatud, mis on kevadine suurvesi Keskerakonna veskile. Näiteks hääletades Reformierakonna poolt võid sa hääletada Edgar Savisaare järgmiseks peaministriks saamise poolt.

Inimlikult on kahju paljudest Tallinnas Isamaaliidu poolt hääletanud inimestest, kelle hääl valimiskünnise ületamata jätmise tõttu osades jaoskondades lihtsalt kaotsi läks. Kuid seadus on seadus.

Miks Äripäev toetab paremerakondi, aga mitte Keskerakonda, johtub paremerakondade maailmavaatest, soovist omada väiksemat maksukoormust ja suuremast ettevõtjasõbralikkusest.

Riigikogu valimistel ei saa moodustada valimisliite ja ühise nimekirja saaks moodustada vaid siis, kui kõik ülejäänud paremerakondade kandidaadid panna juurde ühe konkreetse erakonna valimisnimekirja. Et kõik isamaaliitlased kandideeriksid nt Reformierakonna nimekirjas või vastupidi. Praktikas pole see reaalne. Seepärast jääb üle vaid ühtne valimisplatvorm ja selgesõnaline sõnum koostööst enne ja koalitsiooni minek pärast Riigikogu valimisi.

Paremerakondade ühtne valimisplatvorm on tõhus samm Keskerakonna vastu ning aitaks poliitikamaastikul jõudude vahekorda tasakaalustada.

Siiamaani pole juttu olnud kohalikel valimistel totaalselt põrunud Mõõdukatest, kuna Mõõdukad, olles olnud küll valitsuskoalitsioonis Isamaaliidu ja Reformierakonnaga, ei ole paremerakond. Nende üleskutsed maksukoormuse, eriti aga sotsiaalmaksu tõusule ei ole ettevõtjasõbralikud.

Paremerakondade koalitsiooni peaks minema hoopis Res Publica. Kohalikel valimistel saavutasid nad küll paremuselt teise tulemuse, ent uudsuse (nn uue poliitika) moment võib olla Riigikogu valimisteks lahtunud, pealegi kimbutavad Res Publicat juba sisevastuolud. Samas võib Res Publica teha Riigikogu valimistel veelgi parema tulemuse, sest selle erakonna taha koonduvad need parempoolse maailmavaatega inimesed, kes ei soovi valitsuses näha Savisaart. Seetõttu on Res Publica kõige vähem huvitatud kellegagi ühises nimekirjas kandideerimisest.

Paremerakondade ühtne valimisplatvorm peab seisnema realistlikes, st rahaga kaetud lubadustes, mis puudutab meie tänast päeva. Sellelt pinnalt tuleb teha ajas ette vaatav programm, et homme oleks alati parem kui täna. Niisugune platvorm saab kindlalt taha ettevõtjate, maksumaksjate ja muidu majanduslikult mõtlevate inimeste toetuse.