Erisoodustust deklareerib maksumaksja, maksuamet kontrollib selle õigsust

Maksuameti avalike suhete nõuniku Koit Luusi sõnul on vahel kujunenud väärarusaam, justkui maksuamet kasseeriks kõigilt võrdselt nn ühtset erisoodustusmaksu. See, kuidas üks või teine maksumaksja on korraldanud oma vara kasutamise töötajate poolt, on ikkagi maksumaksja enda lahendada.

See puudutab ka ettevõttele kuuluvate sõidukite andmist töötajate kasutusse. Annab ta siis auto täienisti töötaja kasutusse ja maksab erisoodustuse maksimaalmäära pealt maksu või seab sisse sõidupäeviku või sõidulehtede süsteemi ning maksab vastavalt auto tegelikule kasutamisele.

Maksuameti ülesanne on Luusi sõnul vaid kontrollida, kas seda arvestust on peetud tõeselt ja õiglaselt ning kas erisoodustuse kasutamisega ettenähtud maksud on tasutud.

Juhul on tööandja annab töötaja kasutusse sõiduauto ning maksab erisoodustuse praeguse maksimaalmäära 1000 krooni pealt maksud (vastavalt 351 krooni tulumaksu ja 446 krooni sotsiaalmaksu), siis võib töötaja seda autot kogu aeg ka oma isiklikuks tarbeks kasutada. Enamat pole praegu maksuametil õigus nõuda.

Maksuameti andmeil andsid tööandjad oma vara töötajaile kasutada arvestuslikult 158,4 miljoni krooni ulatuses. See summa sisaldab nii sõiduautode kui ka muu vara töötajaile kasutada andmist. Selle pealt laekus või pidi laekuma maksuametile 55,6 miljonit krooni tulumaksu ja 70,6 miljonit krooni sotsiaalmaksu.

Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga oli erisoodustuse arvestuslik summa 199,4 miljonit krooni, mille pealt tuli maksta 70 miljonit krooni tulumaksu ja 88,9 miljonit krooni sotsiaalmaksu.

Erisoodustuse pealt laekuvate summade oluline kasv on tingitud ilmselt seoses sellega, et alates 2002. aasta 1. jaanuarist kasvas sõiduautode erisoodustuse määr 500 kroonilt 1000 kroonile.