Saetööstused tootsid prognoositust enam

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 17. detsember 2002 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saetööstused tootsid prognoositust enam
Eesti suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak pidas lõppevat aastat nende ettevõtte jaoks viimaste aastate parimaks. ?Lisaks sellele, et palki on jätkunud ning oleme kogu aeg saanud töötada kolmes vahetuses, on saematerjali turg madalseisust väljunud,? põhjendas Pihlak. ?Tänavu teisel poolaastal on saematerjali hind maailmaturul märgatavalt tõusnud.? Pihlaku andmel on saematerjali m3 keskmine hind praegu 2000 krooni ümber.
Pihlaku sõnul ületab Imavere Saeveski prognoositud tootmismahu vähemalt 5000 m3 võrra ning käibeprognoosi 10-15 protsendi võrra. Tänavu toodab Imavere Saeveski 330 000 m3 saetoodangut. Järgmisel aastal plaanib ettevõte nagu tänavugi suurendada tootmismahtu 20 000 m3 võrra ning toota 350 000 m3 saetoodangut.
Suuruselt teise saetööstuse ASi Paikuse Saeveski tegevdirektori Tõnu Järve hinnangul on tänavune aasta olnud neile läbi ajaloo parim. ?Saime pidevalt töötada, toormepuuduse tõttu seisakuid ei olnud,? lisas Järv. Järve kinnitusel plaanib Paikuse Saeveski järgmisel aastal toota 185 000 m3 saetoodangut. Seda on 20 000 m3 võrra enam, kui ettevõte toodab tänavu.
ASi Toftan juhataja Tiit Kolk ütles, et ehkki neil oli vahepeal tooret ?nibin-nabin?, on nad saanud töötada täisvõimsusega. Samas ei nimetanud Kolk lõppenud aastat Toftani jaoks parimaks majandusaastaks. ?Tänavu on palgi hind püsinud viimaste aastate kõrgemail tasemel,? põhjendas Kolk.
Kõige suurem toormekriis tabas Eesti saetööstuseid 2000. aasta sügisel. Palgipõud sundis saeveskeid vähendama tuntavalt tootmisvõimsueid ning suuremad tööstused kaotasid hinnanguliselt umbes 100 miljonit krooni käiberaha.
Kuigi konkurents toormeturul üha tiheneb, plaanivad kõik suuremad saetööstused järgmisel, 2003. aastal oma tootmismahtu tõsta, kusjuures importpalgi osa ei suurene, vaid jääb 10-20 protsendi vahele. ?Kodumaine palgiturg jaguneb lihtsalt ümber ? väiksemad saavad vähem ja suuremad saavad rohkem,? kommenteeris Peedo Pihlak.
ASi Näpi Saeveski juhatuse esimees Jaano Haidla ütles, et kuigi palgivarumise maht pole Eestis viimastel aastate tõusnud, saab kodumaine saetööstus palki üha rohkem tänu palgiekspordi pidevale vähenemisele. ?Kohalik saetööstus jõuab sama palju maksta kui maksab välisostja,? seletas Haidla ja lisas, et toorme hind siseturul on aastast-aastasse tasapisi tõusnud. Saetööstus ostab palki, mille keskmine hind on üle 700 krooni tihumeetri kohta.
Näpi Saeveski oli suurematest saetööstustest tänavu ainus, mis novembris kokku ühe nädalapäevade jagu toorme puuduse tõttu siiski seisis. ?Riigimetsade Majandamise Keskus, mis varub meile kodumaisest toormest poole, lõpetas raiumise,? põhjendas Jaadla. RMK-l sai hilissügusel limiit täis, sest nad olid sunnitud aktiivselt likvideerima suvist tuulemurdu.
Jaadla kinnitusel aitasid neil toormenappusest üle saada erametsaomanikest talunikud, kes hakkasid novembri lõpus-detsembri alguses aktiivselt ümarpalki müüma. ?See, et talumees tahab jõuludeks raha teenida, aitab tööstust,? lisas Jaadla.
Eesti suuselt neljas-viies saeveski AS Balcas Eesti on aastaid püsinud ühel tootmismahul. ?Meie piiriks on meie tootmisvõimsus, mis ilma suurte investeeringute tegemiseta ei luba lihtsalt rohkem toota,? lausus Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa.
Hetkel kuum