Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saetööstused tootsid prognoositust enam

    Eesti suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak pidas lõppevat aastat nende ettevõtte jaoks viimaste aastate parimaks. ?Lisaks sellele, et palki on jätkunud ning oleme kogu aeg saanud töötada kolmes vahetuses, on saematerjali turg madalseisust väljunud,? põhjendas Pihlak. ?Tänavu teisel poolaastal on saematerjali hind maailmaturul märgatavalt tõusnud.? Pihlaku andmel on saematerjali m3 keskmine hind praegu 2000 krooni ümber.
    Pihlaku sõnul ületab Imavere Saeveski prognoositud tootmismahu vähemalt 5000 m3 võrra ning käibeprognoosi 10-15 protsendi võrra. Tänavu toodab Imavere Saeveski 330 000 m3 saetoodangut. Järgmisel aastal plaanib ettevõte nagu tänavugi suurendada tootmismahtu 20 000 m3 võrra ning toota 350 000 m3 saetoodangut.
    Suuruselt teise saetööstuse ASi Paikuse Saeveski tegevdirektori Tõnu Järve hinnangul on tänavune aasta olnud neile läbi ajaloo parim. ?Saime pidevalt töötada, toormepuuduse tõttu seisakuid ei olnud,? lisas Järv. Järve kinnitusel plaanib Paikuse Saeveski järgmisel aastal toota 185 000 m3 saetoodangut. Seda on 20 000 m3 võrra enam, kui ettevõte toodab tänavu.
    ASi Toftan juhataja Tiit Kolk ütles, et ehkki neil oli vahepeal tooret ?nibin-nabin?, on nad saanud töötada täisvõimsusega. Samas ei nimetanud Kolk lõppenud aastat Toftani jaoks parimaks majandusaastaks. ?Tänavu on palgi hind püsinud viimaste aastate kõrgemail tasemel,? põhjendas Kolk.
    Kõige suurem toormekriis tabas Eesti saetööstuseid 2000. aasta sügisel. Palgipõud sundis saeveskeid vähendama tuntavalt tootmisvõimsueid ning suuremad tööstused kaotasid hinnanguliselt umbes 100 miljonit krooni käiberaha.
    Kuigi konkurents toormeturul üha tiheneb, plaanivad kõik suuremad saetööstused järgmisel, 2003. aastal oma tootmismahtu tõsta, kusjuures importpalgi osa ei suurene, vaid jääb 10-20 protsendi vahele. ?Kodumaine palgiturg jaguneb lihtsalt ümber ? väiksemad saavad vähem ja suuremad saavad rohkem,? kommenteeris Peedo Pihlak.
    ASi Näpi Saeveski juhatuse esimees Jaano Haidla ütles, et kuigi palgivarumise maht pole Eestis viimastel aastate tõusnud, saab kodumaine saetööstus palki üha rohkem tänu palgiekspordi pidevale vähenemisele. ?Kohalik saetööstus jõuab sama palju maksta kui maksab välisostja,? seletas Haidla ja lisas, et toorme hind siseturul on aastast-aastasse tasapisi tõusnud. Saetööstus ostab palki, mille keskmine hind on üle 700 krooni tihumeetri kohta.
    Näpi Saeveski oli suurematest saetööstustest tänavu ainus, mis novembris kokku ühe nädalapäevade jagu toorme puuduse tõttu siiski seisis. ?Riigimetsade Majandamise Keskus, mis varub meile kodumaisest toormest poole, lõpetas raiumise,? põhjendas Jaadla. RMK-l sai hilissügusel limiit täis, sest nad olid sunnitud aktiivselt likvideerima suvist tuulemurdu.
    Jaadla kinnitusel aitasid neil toormenappusest üle saada erametsaomanikest talunikud, kes hakkasid novembri lõpus-detsembri alguses aktiivselt ümarpalki müüma. ?See, et talumees tahab jõuludeks raha teenida, aitab tööstust,? lisas Jaadla.
    Eesti suuselt neljas-viies saeveski AS Balcas Eesti on aastaid püsinud ühel tootmismahul. ?Meie piiriks on meie tootmisvõimsus, mis ilma suurte investeeringute tegemiseta ei luba lihtsalt rohkem toota,? lausus Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tanklates langes bensiini hind kuu ajaga 9% Naftahind -22%
Maailmaturul toimunud naftahinna langus on jõudnud ettevaatlikult ja osaliselt ka tanklatesse.
Maailmaturul toimunud naftahinna langus on jõudnud ettevaatlikult ja osaliselt ka tanklatesse.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
EfTEN sai finantsinspektsioonilt loa kaks fond ühendada
EfTEN Real Estate Fund III ja EfTEN Kinnisvarafond sai ühinemiseks finantsinspektsioonilt loa, otsus kinnitatakse eeldatavasti järgmisel nädalal aktsionäride koosolekul.
EfTEN Real Estate Fund III ja EfTEN Kinnisvarafond sai ühinemiseks finantsinspektsioonilt loa, otsus kinnitatakse eeldatavasti järgmisel nädalal aktsionäride koosolekul.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
ELi saadikud kaaluvad üheksandat sanktsioonide paketti Venemaale
Saadikud Euroopa Liidus arutavad täna üheksandat Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti.
Saadikud Euroopa Liidus arutavad täna üheksandat Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti.
Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Olulisemad lood

Läti tõmbas majandusprognoosi allapoole
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.