EPL: Läänemeri võib tervenisti jäätuda

Viimati külmus Läänemeri kogu ulatuses 1946.?1947. aasta talvel. ?Eeldused selleks on muidugi olemas, aga kui tuleb suurem soojalaine, muutub kõik,? ütles Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Tarmo Kõuts Eesti Päevalehele. ?Üldiselt ei saa siiski öelda, et kogu Läänemeri sel aastal kinni külmub.?

Kõutsi sõnul olid ka eelmisel aastal kõik eeldused korraliku jää tekkeks olemas, ent aastavahetuse suur soojalaine rikkus selle ära.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptiku Taimi Paljaku sõnul on tänavused karmid jääolud tingitud kahest nähtusest: ?Alates septembri keskpaigast on keskmised temperatuurid olnud pidevalt aastate keskmisest madalamad. Teiseks jäid eelmisel aastal ära tavapärased sügistormid, mistõttu rahulik meri jahtus ühtlasemalt ja kiiremini.?

Kõutsi sõnul on tänavused jäätekke protsessid tavalisest kaks-kolm nädalat ees. ?Praegune jääseis oleks keskmise talve korral tekkinud 20. jaanuari ? 1. veebruari paiku,? ütles ta.

Läänemere jäävabas keskosas on meretemperatuur praegu kaks kraadi. Jää tekkeks peab vesi jahtuma paar kraadikümnendikku alla nulli. Kõutsi sõnul on mere keskosas vee mass suurem kui lahtedes ning jäätumine sõltub väga palju ilmast ja tuultest.

talv pole veel läbi. ?Kui jää jääb Läänemerel praegustesse piiridesse ning tuul tõuseb ning hakkab edasi-tagasi keerutama, võivad tagajärjed olla ettearvamatud,? märkis Kõuts.

Meteoroloogia instituudi hinnangul Läänemere keskosas uut jääd lähiajal siiski juurde ei teki. Aasta lõikes Eestile iseloomulikud edelatuuled tähendavad praegustes jääoludes, et Pärnu lahte hakkab kogunema rüsijääd, põhjarannikult liigub jää aga Soome poole.