Riigikogus olevad erakonnad on Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse kehtestamisel aega maha võtmas. Arusaadavalt ? valimiste eel ei taheta ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta. Seaduseelnõu on ettevõtjate seas paksu verd tekitanud ja selle praegu vastuvõtmise mõju hääletustulemustele märtsis ei ole soodne. Tõenäoliselt võetakse pärast valimisi kohustusliku kindlustamise eelnõu taas arutusele.
Äripäeva arvates peab tööõnnetus ja kutsehaiguskindlustus olema vabatahtlik.
Üleüldine kohustuslik kindlustus on osa tööandjate suhtes ebaõiglane. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on küllalt spetsiifiline kindlustusliik ja ei saa puudutada eranditult kõiki ettevõtteid. On ju valdkondi kus tööõnnetuste risk on suurem (ehitus, tööstus, transport jne) ja valdkondi kus see on pea olematu (konsultatsioon, riigiasutused, teenindus, kaubandus). Viimaste maksukoormus tõuseks põhjendamatult. Kannatab ka töövõtja ? tööandja peab kohustuslike kindlustusmaksete jaoks tegema kulutusi, ja kuskilt tuleb see raha võtta. Hoolimata sellest, et ses ettevõttes ei pruugi kindlustusjuhtumeid tekkidagi. Töötaja võib aga mõneks ajaks hüvasti jätta nt loodetud palgatõusuga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vabatahtlikult võivad ettevõtted kindlustada oma vastutust juba praegu. Kohustusliku kindlustuse pooldajate argument on aga selline, et seda teevad vaid vähesed, eesrindlikumad, enamik tööandjaid ei kipu oma töötajaid kindlustama. Ent vaevalt kindlustuse sunduslikkus tööandjais enam eesrindlikku mõtteviisi tekitab. Jah, ära see küll tehakse ja makseid makstakse, sest peab. Ent see on ka kõik.
Sunduslikkus tekitab alati psühholoogiliselt tõrjeseisundi. Töötajate kindlustamine tuleb teha tööandjale kasulikuks. Et tööandja mõistaks, et töötajate kindlustamine on talle odavam kui hilisema õnnetuse eest töötajale hüvitise maksmine. Tööandja saab ise oma riske hinnata. Muidugi on võimalik, et töötajaid mittekindlustanud tööandja vaidlustab hüvitise maksmise nõude kohtus ja kohtuvaidlus venib. Lõppotsuse tegemise ajal aga ühtäkki avastatakse, et firma on likvideeritud. Venitamise vastu saab kohustusega enne vaidluse ajaks hüvitise summa deponeerida. Või toimida analoogselt maksuvaidlustega ? ehk maksta töötajale hüvitis välja ja siis n-ö ettekirjutus vaidlustada. Ent siin võib tekkida probleeme töötajalt raha tagasisaamisega. Igal juhul on seda teed minek nii tööandjale kui töövõtjale tülikam kui kindlustamine.
Veel üks aspekt , mis peaks tööandjaid enam meelitama töötajaid vabatahtlikult kindlustama ? vastutasuks peaks samavõrra vähendada nende sotsiaalmaksukoormust. Võtavad ju nad kindlustades osa vastutust töötaja ravikulude kandmisel enda peale. Millegi sunduslikuks tegemine on kõige lihtsam, paraku ei mõtle seadusandjad sellele, et mingi vajaliku asja ettevõtjaile meeldivaks ja kasulikuks tegemine mõjub palju tõhusamalt kui kohustuslikkus.