Saare õlu on suvel kuum kaup

OÜ Klipsi õllemeister Aarne Trei, kes tegeleb õlle tootmisega 1996. aastast, kuid õlle tegemisega poisikesepõlvest saadik, toodab aastas ca 20 tonni koduõlut. Tema peamised müügikanalid on turismitalud ja -objektid, kus eriti suvel on traditsiooniline Saaremaa õlu kuum kaup. Suviti on Klipsil olnud oma müügipunkt ka Kuressaares. Õlut on Trei seni müünud 10 krooni liiter.

Koduõlle tegemise tähtsamateks komponentideks peab Trei korralikku linnast, kvaliteetset vett ja oskuslikke meistrikäsi. Kuigi osa õlletegijaid kasvatab kõige suuremaks kuluartikliks olevat linnast ise, peab Trei kindlamaks seda spetsialistidelt osta. ?Kui linnast ise kasvatada, siis läheb töömaht suureks ja kunagi ei ole kindel, kas saagiks on õige maitsega linnas või läheb see käest ära,? tahab Trei oma liistude juurde jääda.

Vee puhul on esimene nõue, et see oleks keedetud. Ka vee looduslik kvaliteet mõjutab õlle maitset. ?100 meetrit eemal tuleb õlle maitse teistsugune,? nendib Trei.

Meistrioskused on aga need, mis teevad Saaremaa õllest Saaremaa õlle. ?Saaremaa õlle kääritamine toimub kiiremini kui teiste õllede puhul,? selgitab Trei. ?Aktiivne tootmisprotsess kestab 36 tundi, misjärel tahab õlu kaks nädalat laagerduda.? Tööstuslik õlu vajab Trei kinnitusel ka pikemat laagerdumisaega. Samuti ei filtreerita Saaremaa õlut protsessi lõpus, mistõttu selles võib olla pärmiolluseid, mis jätavad õlle elavaks ja naturaalseks. Meistri teadmised mängivad rolli nii linnaseleotise tegemisel kui kääritamisel, mil tuleb hakkama saada temperatuuri hoidmisega 28?29 kraadi juures. ?Nii kui liiga soojaks läheb, on maitse taas kohe teine,? võib Trei sõnul meistri väike lohakus valusalt kätte maksta.

Ehkki õlle tarbimise hooaeg on suvel, toodab Trei kaheksakraadist koduõlut aasta läbi. Talvel vaid kolmandiku sellest, mis suvel kaubaks läheb. Ka suved pole vennad ? nii kui ilm kehvem, nii tarbimine väiksem. Tavapärasest pisut enam tuleb õlut toota ka jaanipäeviti ja jõulude ajal. Samas käivad sel ajal õlleankrud ka neis majapidamistes, mis muidu õlut ei pruuli.

Toodangu mahtu Trei seniselt 20 tonnilt eriti suurendada ei plaani. ?Üle 25 tonnise tootmise korral loetakse firmat suurtootjaks ja see toob kaasa 35 000kroonise tegevusloamaksu aastas,? peab Trei võimalusi tootmist laiendada piiratuks. Alla 25tonnine maht sätestab ühtlasi koduõlle pere-tooteks, mis tähendab, et abilisi Trei omale võtta ei tohi.

Nö väiketootmise juures pole konkurents õlletegijate seas teravaks läinud. ?Näiteks meie vallas on kolm õlletegijat, aga me kõik püsime rivis,? lasub Trei. Veelgi enam ? kui ühel õllemeistril toodang parajasti otsas, aga janused ukse taga, siis saadetakse need naabrimehe juurde. Vaatamata sellele, et väidetavalt 40?50 õlletegijat müüvad Saaremaal oma toodangut ilma ametliku müügiõiguseta.

Saaremaa õlle peal on kõik Saaremaa mehed üles kasvanud ja turistide jaokski on Saaremaa õlu oluline. Äriideena oli Saaremaa õlle tootmine perspektiivikam kümme aastat tagasi. Kuna tegemist on alkoholiga, siis kaasneb sellega aktsiisi- ja tegevusloamaks. Mõlemaid on möödunud aastatel mitmel korral ja mitmeid kordi tõstetud. Kuna Saaremaa õlu on kange, siis tuleb ühe liitri õlle kohta maksta üle 4 krooni aktsiisi. See on vaese tarbija ja väikeste tootjate kohta liig mis liig. Läheb tõsiselt hinge, kui loed, et sakslane maksab samade tingimuste juures alla 1,5 krooni aktsiisi. Oleme seadusetegijatega koostööd püüdnud teha, et Saaremaa õllemeistrid ei peaks nii suurt aktsiisi maksma ja taluõlle tootmisele saaks elu sisse puhuda ning taluõlle kultuuri ülal hoida, kuid koostööst asja ei saanud ning meie ettepanekud lämbusid kuskile.

Saaremaa õlu on suvel turistide seas väga nõutav kaup. Kuna Lümanda Söögimajas pakutakse Lääne-Saaremaa toite, siis sinna juurde käibki ainult Saaremaa õlu. Mina ei võtagi müüki näiteks Saku Õlletehase õlut, vaid ikka kas Saaremaa Õlletehase toodangut või kohalikku koduõlut. Kui oleme Saaremaal, siis tarbime ikka Saaremaa kaupa. Kui õlletegijaid, kes oma toodangut müüa tohiksid, oleks rohkem, siis mahuks neid turule küll.