Lapsega tööle vaid erandkorras

Eriti suvel, kollektiivpuhkuste ajal võib olla vanemal raske lapsele hoidjat leida ning viimase võimalusena tuleb laps tööle kaasa võtta. Enamikus firmades puuduvad sobivad tingimused laste hoidmiseks ning igavlev laps võib hakata jonnima ja töötegemise võimatuks teha.

Lõpptulemusena ei saa tööd ei lapsevanem ega ka kaastöötajad. Seda mitte lihtsalt kõigile osapooltele harjumatu olukorra tõttu, vaid pigem seoses võimaliku rollikonfliktiga igas isikus eraldi. Tuleb ju lapsevanemal olla korraga ema või isa ja ka töötaja rollis ning et nii erialane kui ka vanema roll on mõlemad olulised, soovitakse neid täita võimalikult hästi. Tegelikult ei saagi neid üheaegselt täita, tuleb hoopiski väga kiiresti ümber lülituda ühelt teisele ning selline pidev ümberlülitumine on energiamahukas ja väsitav protsess, tutvustab probleemi olemust E.G.U. Erapraksise arst-psühhoterapeut Veronika Elmet.

Ka töökaaslased ei saa oma töökohustusi harjumuspäraselt täita, sest süsteemi on lisandunud väike inimene oma vajaduste ja soovidega ning temaga tuleb arvestada. Olukord on seda keerulisem, mida rohkem on inimesi sellesse haaratud, ka erineb olukord lähtuvalt töökoha spetsiifikast. Kui lapsevanemal on oma kabinet, siis lasub põhiraskus temal enesel. Kui aga ruumis on kolleegid ning lisaks veel tähelepanu vajavad kliendid, siis tuleb lapse töölevõtmisel hea eeltöö teha, hoolitsedes kõigi privaatsuse eest võimalikult hästi. Mitte mingil juhul ei tohi ära unustada ka lapse eaga seotud vajadusi ning lapse võimeid arvestades tuleks pakkuda tallegi põnev päev.

Kui kolleegi laps häirib töötegemist, soovitab Elmet rahu säilitada ning omalt poolt heatahtlikul moel ja lapsele arusaadavalt sõbralikul viisil pakkuda kompromisslahendusi. Lõppude lõpuks saab ka ise enda töö ühel päeval siiski ümber korraldada ja ära kannatada võimalikud ebamugavused, sest lapse töö juurde võtvad vanemad teevad seda üldiselt väga mõjuval põhjusel.

Arvestagem sellel päeval ka lapsevanemast kolleegi topeltkoormusega ja eelpool juba mainitud pideva vajadusega ümber lülituda kord vanema- kord spetsialistirolli ? see pingutus teeb iga inimese veidi haavatavamaks ja kergemini ärrituvaks. Mida paremini aga inimene ennast mõlemas rollis tunneb (oskab olla lapsevanem ja oskab oma töövõtteid), seda vähem tekib tal ka sellises keerulises olukorras probleeme.

Firmades, kus on palju nooremas eas lastega töötajaid ja kus võetakse lapsi tööle kaasa tihedamini, on olukorra parandamiseks ja töötajate elu kergendamiseks mõttekas probleem lahendada tööandjal. Vähestel firmadel, kus ruumilahendus ja firmas tehtava töö iseloom lubab, on laste jaoks sisustatud eraldi ruum ja organiseeritud järelevaataja.

Avita kirjastuse kunstnik-kujundaja Piia Maiste kaks kooliealist last tulevad ema juurde tööle iga päev pärast koolitundide ja huvialaringide lõppu. Kirjastuse Tallinna vanalinnas asuvas ruumikas majas on väiksematele lastele sisustatud eraldi tuba, kus nad saavad süüa, mängida ja lõunauinakut teha.

Maiste lapsed hakkasid ema juures tööl käima pärast seda, kui perekond linnast välja kolis ja lapsed enam omal jõul koju ei pääsenud. Nüüd tulevad lapsed pärast koolipäeva lõppu ema töö juurde, söövad, mängivad ja õpivad ema kabinetis oma järgmise päeva koolitükke.

Piia Maiste sõnul on paljud Avita töötajate lapsed harjunud vanemate töö juures käima, nad oskavad käituda ja saavad aru, kui emal on kiire ja kui ema ei tohi segada.

Sellisteks juhtudeks on majas küllalt ruumi, kus saab aega veeta ja isekeskis mängida. Kui oleks üks laps, siis ta tõenäoliselt viriseks igavusest, arvab Maiste ja lisab, et temal on tööpaigaga vedanud. On kohti, kus ei arvestata sellegagi, kui lapsed on haiged.

Avita PR-juhi Anneli Veskimäe sõnul on lastesõbralikkuse tinginud asjaolu, et läbi aegade on kollektiivis olnud palju väikeste lastega emasid. Tööandja huvides on see, et poole päeva pealt ei kibele emad lastele teise linna otsa lasteaeda järele, vaid et lapsed saavad ema töö juures järelevaataja silme all mängida ja ema rahuliku südamega tööd teha. Laste puhketuba asub majatiivas, kus nad töötegemist kõige vähem häirivad. Et laste töökohal käimine on üpris igapäevane asi, siis nad on õppinud vastavalt käituma. Lapsed on meie kollektiivi liikmed, ütleb Veskimäe. Aitavad sekretäri, on käskjala rollis. Lapsed teavad, kes kus töötab ja sedagi, et müügiosakonda, kus käivad kliendid, neil asja ei ole ning et tööajal majas joosta ja karjuda ei tohi. Kui lapse käitumine häirib, soovitab Veskimäe lapsega käituda nagu oma lapsega. Avitas maksab lapsevanem kinni toidu, mänguasjade ja raamatute eest hoolitseb samuti igaüks ise.