Kontor, kus taotluseks tervislikkus

Carat BMS otsustas kolida aasta tagasi ? vana kontor Tondil ei vastanud edukasse rahvusvahelisse ketti kuuluva meediaagentuuri nõuetele. Elektrivoolu kõikumise tõttu lainetasid monitoriekraanid ja talvel külmetas temperatuurikõikumise tõttu personal. Ka jäi nõukogudeaegne kahvatu kontorimaja keskusest liialt kaugele.

Enne kui aasta väldanud otsimise peale leitud rendipinna omanikuga leping sõlmiti ja ehitustööd algasid, kutsuti kohale ?pendlimees? geobioloog Rein Weber. Kogu ruum sai mõõdetud ja kaardistatud, arvestades veesoonte paiknemist ning energeetiliselt soodsamaid ja vähem soodsaid paiku. Weberi jooniste järgi valmis lõplik tulevane töökohtade paigutus ja ruumide funktsionaalne jaotus.

Uus rendipind Narva maanteel on valitud hoolikalt ja tulevikku silmas pidades. Tähtis oli, et vajadusel jätkuks edaspidi ruumi ka tütarettevõttele, samuti arvestati, mis jääb kontoriruumidest väljapoole. Kontori lähedusse sadamaalale planeeritud jalgrattatee annab töötajatele võimaluse tulevikus ratastega tööl käia. Juhataja Margus Sameli kindel soov oli siduda liikumist tööga nii palju kui võimalik. Kontori köök on minimaalne, pigem mõeldud kohvi ja tee valmistamiseks kui kaasatoodud toidu soojendamiseks. Et kontor asub kesklinnas, on ümberringi piisavalt söögikohti, kuhu lõuna ajal minna. ?Puhkuseks mõeldud tunnil kontorist väljas käimine ja korraliku lõuna söömine on oluline,? põhjendab Sameli, miks kööginurga ehituse puhul piirduti minimaalsega.

?Aeg peab kuluma enda arendamisele, mitte söömisele,? ütleb Sameli. Ruuminurk, kuhu teadjamees mõõtis maaaluse jõe asukoha, planeeriti raamatukogu alla. ?15 tööajast peaksid töötajad kulutama enda harimisele,? on Sameli arvestanud. ?Selleks peab olema võimalus büroo ruumidest väljumata.?

Lahtise kontoriplaneeringu juurde otsustati jääda mitte ruumipuudusel, vaid praktilisel kaalutlusel.

Avatud kontor ei tähenda mürarikast kontorit: valides lae-, seina- ja põrandamaterjale ning hoidudes häälekatest eravestlustest, on võimalik müra vältida ka avatud bürooruumis.

Et tänapäevased ehitusmaterjalid on suuresti pea kõik rohkem või vähem kahjulikud, tegi sisekujundaja Eero Liivrand valiku eelarvet jälgides.

Põrandal on vaipkate. ?Parkett oleks olnud küll odavam, kuid kahtlemata häälekam lahendus. Kui tööd häirivad pisiasjad, mida ma saan ära hoida, siis ma teen seda,? ütleb Samel. ?Tööandja huvides on teha võimalikult palju, et töötajad ennast hästi tunneksid. Mis kasu on töötajast, kes on pidevalt haiguspuhkusel või kes teeb oma tööd tujutult ja halva enesetundega? Kõike ei ole võimalik mõõta ning mõõtmine on alati subjektiivne, aga alati on ruumi kujundamisel palju asju, mida tasub tunnetada ja silmas pidada.?

Uues kontoris tunduvad näitajad olevat üle keskmise. Koosolekuruumis, kus sisekujundaja ja firmajuht ajakirjanikuga juttu räägivad, jooksvat nurgast energiasammas. Mine tea, kas see oli põhjuseks, miks seal kontoris ennast mõnus oli tunda.

Eero Liivrand, sisekujundaja

Pakutav pind koosnes kahest või kolmest eri aegadel ehitatud hoonest, kus paekiviseinte vahele oli betoonvahelagedega loodud liigendatud ja mitmekesine ligi 200 m² ruumimaastik keskmise kõrgusega 2,8 m.

Loobusime ripplagedest, kus võimalik, säilitamaks ruumi avarust. Soovisime minimaalselt lisada uusi ehituslikke vaheseinu ja sulgeda hoone algupäraseid läbikäike.

Soovisin iga hinna eest säilitada seintele kirjutatud elumustrit, mis avanes pärast lammutustöid vaheseinte kõrvaldamisel. Ilmestamaks paekivimüüre, kasutasin fragmentaalselt tavalist tapeeti. Samal põhjusel kasutasin akende paledel keraamilisi plaate. Tulemus sai maaliline, aga mitte edev. Kuna vastavalt kasutatud materjalidele olid välistatud Akusto laepaneelid, leidsime alternatiiviks vineeri ja peitsitud prussidest sõrestiku.