25. september 2003 • 5 min
Jaga lugu:

Eksootikahõnguline punutud mööbel

Sel õhulisel ja naturaalsest materjalist mööbliliigil on väljakujunenud kasutuskohad, traditsioonid ja austajaskond.

Sisearhitekti ja EKA õppejõu Aili Aasoja sõnul on punutud mööbel tänapäeval kujunduses väga populaarne, sest naturaalsed materjalid on jällegi moodi tulnud. ?Selles on idamaade eksootilisust, aga samas maalähedust, olles alternatiiviks tehnilistele materjalidele,? tõdeb ta.

Punutud mööblile annab lisaväärtust materjali naturaalsus ja käsitöö, mis lisab interjööri kergust, õhulisust ja elurõõmu, kommenteerib sisearhitekt Tiia Savi.

?Ei saa salata, et minu jaoks käib punutud mööbliga kaasas siiski suvefiiling terrassi ja veranda sisustuselementide näol. See on hooajaline sisustus, mis meenutab suve ja soojust,? selgitab Aasoja. Tema sõnul kasutataksegi tänapäeval korvmööblit eelkõige suvemajade juures ja terrassidel, kuhu see ka kõige paremini sobib. Veesilma lähedusse looduse keskele, sauna või basseiniruumidesse ? nimetab ta teisigi sobilikke kohti.

Ka Savi kinnitab, et korvmööbel sobib pigem suvemajadesse, avatud õuenurkadesse või siis ajaloolistesse interjööridesse, mitte niivõrd moodsa kujundusega ruumi.

Nimetatud mööbliliiki võib kasutada küll söögitoas, kuid tuppa Aasoja seda siiski väga ei tooks. Elutoas olgu pigem pehme mööblina diivanid ja tugitoolid. Eluruumis kasutatakse punutud mööblit pigem eksklusiivsemal juhul, arvab sisearhitekt.

?Kindlasti ei maksa korvmööbliga liialdada ning tervet ruumi ainult seda täis panna. Parasjagu, mõõdukalt,? selgitab Savi. Ümbritseva interjööri materjalidest sobivad punutise kõrvale naturaalsed materjalid, aga ka värvitud ja tapetseeritud seinad, märgib ta.

Lisaks levinud mööbliesemetele ? toolid-lauad ? kasutatakse ka punutud vaheseinu, samuti väiksemaid interjöörielemente, nagu korvid ja vaasiümbrised, räägib Aasoja.

Kaubanduses liikuva korvmööbli kvaliteet on suuremates kauplustes kõikuvam kui spetsialiseerunud mööblipakkujatel, on nii Aasoja kui ka Savi ühel meelel. Kvaliteetne punutud mööbel pole odav. Savi sõnul võib kindlasti ka Aasia maadest pärineva mööbli hulgast leida soodsama hinnaga, kuid kvaliteetset mööblit.

Camel-Mööbel ASi pakutav punutud mööbel on Itaalia päritolu, kuna firma tegelebki vaid sellest riigist pärit mööbliga. Firma juhi Peeter Plotniku sõnul iseloomustab Itaalia korvmööblit eelkõige väga hea kvaliteet ja efektne disain. Müügil on eelkõige tubane kodumööbel ? nii magamis- kui ka söögitoamööbel. Vähem pakutakse terrassidel või õues kasutatavaid mööblikomplekte.

Mööbel on bambusest, valminud käsitööna ilma naelu kasutamata. Siseruumides kasutatav mööbel on töödeldud kas laki või värviga. Õue- või terrassikomplektid on aga naturaalsel kujul. Õuetingimustes kasutatav mööbel otsest vihma ei talu, kuigi on üldiselt vastupidav, selgitab Plotnik.

Punutud mööblit laias valikus pakkuva firma Evelekt AS tooted on pärit valdavalt Indoneesiast. Firma juhi Jüri Zoova sõnul on selle riigi valiku põhjuseks see, et Indoneesia on maailmas juhtiv rotangmööbli tootja.

Rotang on üks palmiliik, mida sageli aetakse segamini bambusega. Erinevalt bambusest on aga rotangpalm seest täis, mis muudab ta paremini töödeldavaks ja vastupidavamaks, selgitab Zoova.

Enamik toodetest on mööblikomplektid, mis koosnevad kahest diivanist, toolidest ja lauast. Sisustuselementidest pakutakse veel teatud liiki kandikuid, ajalehekorve, kirste ja sahtlisüsteeme, selgitab firmajuht.

Kui pakutavate esemete põhikonstruktsioonid on rotangpalmist, siis istmetel ja lauapindadel olevad punutised on väga erinevatest materjalidest.

Huvitavamatest nimetab Zoova banaanivääte ja mererohtu. Punutud pinda viimistletakse laki või peitsiga, vastavalt kas heleda, tumeda või lasuurse peitsiga, mis jätab puusüü kenasti läbi kumama.

Zoova sõnul ei vaja rotangmööbel peaaegu mingisugust hooldust, võib vaid tolmulapiga aeg-ajalt üle käia. Hooldust vajavad rohkem just istmetel kasutatavad pehmed padjad, mida on vaja pesta ja uuendada.

Olenevalt ilmastikukindlusest ja hinnaklassist on mööblit nii väli- kui ka sisetingimustes kasutamiseks, kuigi suurem osa on siiski elutoamööbel. Evelekti rotangpalmist sisustuskomplektide hinnad jäävad 3000?20 000 krooni vahele, kuid võivad ulatuda ka kuni 100 000 kroonini.

Zoova sõnul on rotangmööblil stabiilne ostjaskond, kes areneb koos toodetega. Kui algul osteti 2000kroonine komplekt, siis hiljem soetatakse juba 10 000kroonine mööbel. ?Ajaga õpitakse hindama kvaliteeti,? selgitab Zoova.

Punutud ehk korvmööbli ajalugu ulatub iidsetesse aegadesse. Tehnika on tuletatud korvipunumisest ning sellega tegeldi juba sumeri kunstis.

ana-Egiptuses tunti punutud mööblit juba 3000 a e.m.a ? sellest ajast on säilinud nende kujutised kivireljeefidel. Korvmööblit valmistati ka juba Vana-Roomas ja Vana-Kreekas.

16. sajandil oli punumistehnika üsna tavaline ja käepärane viis koduse mööbli valmistamiseks. Kui 1569. aastal loodi Londonis korvipunujate ühing, osutas see ka punutud mööbli kaubanduse kasvavale tähtsusele.

17.?18. sajandil oli see mööbliliik muutunud juba üsna tavapäraseks nii Ameerika kui ka kogu Euroopa majapidamistes. Korvmööbli kõrgaeg saabus aga 19. sajandil, kuninganna Victoria ajastul, mil punutud mööblit taas massiliselt kasutama hakati.

Enne 19. sajandit kasutati punumistööks tavaliselt pajuvitsu. 19. sajandil jõudis aga Suurbritannia Kagu-Aasia kolooniate kaudu Euroopasse rotangpalm. Tegu on palmiliigiga, mis kasvab Lõuna-Aasias, Malaisias ja Hiinas. Mööbli valmistamiseks kasutatakse nii palmi välimist koort kui ka sisemist osa. See tugev, kergesti töödeldav materjal, millest sai teha keerukaid kõverjooni ja vorme, muutus 19. sajandil disainerite hulgas väga populaarseks punutud mööbli materjaliks. Rotangpalmi kergus ja uudsus äratas huvi eksootilisuse vastu.

Punutud mööbli populaarsus kasvas, kui seda hakati valmistama ka suvise terrassi- ja aiamööblina. Sellise mööbli puhul sai oluliseks aspektiks esemete vastupidavus ja kergus, kus rotangpalm osutus ideaalseks materjaliks. Seda eriti pärast Teist maailmasõda, mil avatud plaaniga interjöörid nõudsid kerget sisustust.

Punumistehnika andis võimalusi ekstravagantseteks vormideks, mis tulenes materjali suurest paindlikkusest. Korvmööblil oli oluline roll ka hügieeni ja tervishoiu koha pealt. Selles nähti naturaalset, puhast materjali, mis seostus maaelu ja hea tervisega.

Viimasel ajal on korvmööbli edu jällegi kasvanud tänu terrassil ja vabas õhus aja veetmise populaarsuse tõusuga, olles seotud värske õhu ning mõnusa äraolemisega.

Autor: Sigrid Suu

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt