Kindlustusvahendaja omakapitali suuruse võib määrata eurodirektiiv

Kindlustusvahendajaid puudutav direktiiv nõuab, et kindlustusvahendajate finantssuutlikkus oleks pidevalt vähemalt 4 aastas kogutud kindlustuspreemiatelt ning mitte vähem kui 15 000 eurot.

Terminit ?finantssuutlikkus? pole Eesti seadusandluses veel täpselt defineeritud, kuid Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu juhatuse esimehe Ain Habichti kinnitusel peaks see põhimõtteliselt tähendama preemiate ja omakapitali suhet. Seega peab omakapital moodustama pidevalt vähemalt 4 kogutud preemiatest.

?Omakapitali nõue on selleks, et mõni vahendaja klientide raha oma taskusse ei saaks panna,? oletas Habicht.

Habichti sõnul pole usutav, et see nõue mõnd kindlustusmaaklerit kõigutada võiks. ?Maaklerid läbisid sõela siis, kui nad finantsinspektsiooni kontrollile allutati.? Rohkem võib finantssuutlikkuse nõue tema sõnul mõjutada kindlustusagentuure, kes tegutsevad ilma erilise riigipoolse kontrollita.

Kindlustusagentuuri eristab kindlustusmaaklerist asjaolu, et kindlustusmaakler koostab kliendi soovi põhjal kindlustusandjaist sõltumata sobivaima kindlustusportfelli, agentuur müüb aga edasi teatud kindlustusseltsi tooteid.

Majesteedi Elukindlustusmaakleri OÜ tegevdirektor Andrus Järve nimetab 4 nõuet ?kangeks ja põhjendamatuks?. ?Võib ju olla üksikuid lepinguid, kus preemia on väga suur,? märkis Järve. ?Siis peab omakapital hakkama preemiatega kaasas käima.? Pankrotte nõue ei tähenda, kuid probleeme võib ta mõnele firmale siiski tekitada, ütles Järve.

Samas pole veel selge, kas direktiiv üldse Eesti vahendajaid oluliselt puudutab. Nimelt on juba praegu mitmeid agentuure, kes kindlustuspreemiaid ise ei kogugi, vaid kannavad kliendilt saadud raha otse kindlustusseltsi kontole.

?Idee poolest ei pea vahendaja ju preemiaid üldse koguma, võib esitada kindlustusseltsile lihtsalt arved sõlmitud lepingute eest,? selgitas Tarmo Hillep, Optimal Kindlustusagentuuri pidava BBS Äriteenused OÜ juht. ?Ka seltsid ise eelistavad, et raha laekuks otse nende arvele.?

Andrus Järve tunnistas, et tema ei näegi head põhjust, miks peaks vahendaja kindlustuspreemiaid läbi oma raamatupidamise jooksutama. ?On vahendajaid, kes preemiatega üldse kokku ei puutu, Majesteedi Elukindlustusmaakler on üks neist,? märkis Järve.

Hillepi sõnul pole ka alust vahendajate üle kogutud preemiate järgi otsustada, kuna preemia on kindlustusandjale kuuluv vara. ?Meie käibeks on ikkagi provisjonitasu,? rõhutas Hillep.

Kui Eesti seadustesse peaks direktiiv sisse kirjutatama siiski viisil, mis seob vahendaja sõlmitud lepingute mahu tema omakapitaliga, võib see hakata kindlustusvahendajate läbimüüki pärssima. ?Mida rohkem müüks, seda suuremaks peaks omakapital minema,? kirjeldas Hillep võimalikku olukorda.

Suuri probleeme Hillep siiski ei näe: ?Võimalusi on ju nii palju. Kui firmajuht oskab natukenegi seadust lugeda, saab ta hakkama.?

Direktiivi rakendamise ja Eesti seadustesse sissekirjutamise üle peab rahandusministeerium praegu läbirääkimisi Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ja finantsinspektsiooniga.