Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palju vett vajav tööstus loodagu Lõuna-Eestis
Kui börsivõhik läheb omaenese tarkusest börsile mängima ning seal suuri kahjusid saab, siis on kõigil selge, et ise loll, oleks võinud maaklerit kasutada. Kui aga inimene, mõtlemata sellele, kust endale joogivett saada, maja ehitab, siis on kõigile selge, et süüdi on kogu ülejäänud maailm. Alljärgnevat sundis mind kirjutama viimasel ajal Äripäevas ilmunud ning põhjaveepuudust Põhja-Eestis kajastavad artiklid (vt -
Põhjavee nappus pärsib tulevikus Saku arengut ja
Veega läheb kitsaks). Muus maailmas juba tavaline sõda veevarude pärast on ka Maarjamaale jõudnud.
Miks siis meil ikkagi on tekkinud suured põhjavee probleemid Põhja-Eestis? Lõuna-Eestis on lugu sootuks vastupidine ? rahvastiku tihedus on madal ning kasutatavaid põhjaveekihte mitmeid. Alumised veekompleksid asuvad samuti aeglases veevahetusvöös, kuid kuna need asuvad piisavalt sügaval, siis ka tarbijaid on vähem.
Ühelt poolt on probleem põhjustatud inimeste ning tööstuse ebaproportsionaalsest asetusest Eestis, teiselt poolt on probleem tingitud ka Eesti geoloogilisest ehitusest. Kui planeeritakse suuri veehulki tarbivat tööstust, siis tuleks kaaluda selle rajamist võimalikult Lõuna-Eestisse, kus veevarud on suuremad. Lõuna-Eestis on tulenevalt põhjaveekihtide kaitstusest ka muud keskkonnanõuded leebemad.
Kui tööstus juba asub Põhja-Eestis, siis aitab kindlasti vee tarbimise optimeerimine ? mitte kõik tööstused ei vaja oma tegevuseks joogiveekvaliteediga põhjavett. Kui aga tootmine nõuab joogivee kvaliteediga vett, siis on palju tegevusi ettevõtetes, mis seda ei vaja. Vähemkvaliteetse vee kasutamisega vabaneks head vett põhitegevuse jaoks. Kui hakatakse planeerima uusasulat, siis on otstarbekas kulutada väike hulk raha eeluuringuteks, et mitte hiljem avastada tõsiasja - majad on, aga joogivett ei ole. Sama kehtib ka uute majade soetajatele kinnisvarafirmadelt ? uurige, millised on vastaval alal tingimused veevarustuseks. Vastasel juhul jääte veepudelite müüjate püsiklientideks.
Last but not least ? viimasel ajal on hoogustunud kinnisvara soetamine väljaspool tiheasustusalasid. Kui kavatsetakse soetada eraomandit vaikses ning üksildases kohas, tuleb alati enne uurida, kas joogivee probleemid on lahendatud ? võimalusel kasutage spetsialisti nõuannet.
Te ju võite endale soetada talu looduslikult ilusas kohas näiteks 100 000 krooni eest, kuid joogivee saamiseks on teil vaja kulutada veel teine 100 000 krooni, sest püsiv põhjaveekiht asub sügaval, aga puurkaevu puurimise jooksev meeter võib maksta kuni 2000 krooni.