Kaks ei tohi ilma kolmandata jääda

Väga õigesti kirjutavad Uno Mereste kaheosalise majandusleksikoni ?Saateks? autorid Juhan Parts, Vahur Kraft ja Toomas Luman, et ?Uno Mereste magnum opus on küpse looja ülemlaul majanduse oskuskeele ja oma emakeele?. Tõepoolest, üle 20 000 originaalselt ja korrektselt eestistatud ja loodud märksõna 1200 leheküljel ja hoolikalt Entsüklopeediakirjastuse meeskonna toimetatud, see on akadeemiline haruldus.

Jääb ainult soovida, et see ülemlaul jätkuks, vaatamata sellele, et see käsiraamat on juba vähemasti kolmas sellelaadne professor Mereste sulest. Sest välja on ilmunud paljud uued majandusteoreetilised suunad oma uute terminitega ja ka reaalmajandustes, eriti siirdemajandustes, on uued nähtused oma uute nimedega ja parameetritega esile kerkinud ning vajaksid sama õnnestunud eestindust, nagu seda on saavutanud ?Majandusleksikon?.

Näiteks kui võtta kätte üks uuemaid majandusteaduse õpikuid, ei leia me selle pealkirjast enam tavapärast terminit political economy, vaid hoopis political economics (T. Persson ja G. Tabellini: ?Political Economics?. The MIT Press, 2002). Mida peab nüüd mõni algaja eestindaja ja studioosus sellise pealkirjaga peale hakkama ja kuidas seda sisuliselt mõistma? Ainult üks inimene suudaks meid siin hädast välja päästa.

Kuna tegemist on majandusleksikoniga, tahaks lugeja ikka veel antule lisaks täiendavaid teateid ja parameetrid paljude aktuaalseks muutunud reaalmajandusnähtuste kohta. On küll nt märksõnas ?vaesuslävi? (II osa, lk 487) selgitatud, et USAs vaestest perekondadest pooled kasutavad isiklikke sõiduautosid, aga kuidas on lood selle asjaga Eestimaal? Ehk tasuks oodatavas kolmandas köites isegi vahepeal laialt populaarseks saanud Gini koefitsienti ja selle väärtusi mainida?