• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • 24.10.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hoiused sobivad vaid vara säilitamiseks

Need ajad, mil kehtis pankurite kolm-kuus-kolme reegel (kolme protsendiga hoiused sisse, kuue protsendiga laenud välja ja kella kolmeks golfi mängima), on ammu läbi. Intresside tase on langenud pea nulli lähedale ning pangad on sunnitud hoiustajate ligimeelitamiseks välja mõtlema üha uusi nippe. Kes paneb selle nimel toodetele atraktiivseid nimesid, kes meelitab lisakomponentidega, nagu näiteks hoiuse lisaintressi sidumine aktsiate hindadega.
Hoiuse madal intress on tänapäeval üsna loomulik asi. Taoline võimalus, et hoiustajad võiksid oma vara kaotada, on ka tänases Eestis kaduvväike. Selle eest hoolitsevad nii pangainspektsioon kui ka Hoiuste Tagamise Fond. Fond tagab tänase päeva seisuga küll vaid 40 000 krooni hoiusest, kuid arvestades asjaolu, et kohalikud suurpangad kuuluvad Skandinaavia veel suuremate pankade kontsernidesse, on ülimalt vähetõenäoline, et nendega midagi juhtub. Neli suuremat kohalikku panka on tänase seisuga ?kokkukukkumiseks liiga suured?. Kui risk on väike, on madal intressitase loomulik nähtus. Väga turvaliseks peetud ?veitsi frangi intressimäär on ajalooliselt olnud pidevalt teistest valuutadest madalam, ehkki viimasel ajal see reegel enam ei kehti. Ühesõnaga, hoiused kõlbavad vaid vara säilitamiseks.
Need, kes tahavad tulusamalt teenida, peaksid vaatama mõnevõrra riskantsemaid rahapaigutamise kohti, milleks kõlbaksid näiteks investeerimisfondid ja aktsiad. Muidugi ei tohi unustada, et mune ei tohi ühte patta panna ning kõikide säästude investeerimine isegi kõige konservatiivsema investeerimispoliitikaga fondidesse on ohtlik. Lisaks muule tuleb arvestada ka perekonna riskitaluvust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seoses eluasemebuumiga kipub paljudel inimestel raha minema laenude ja intresside tasumiseks, mistõttu säästudest rääkimine võib näida kohatu. Samas tuleks püüda pere-eelarvet majandada niimoodi, et midagi jääb üle. Lisaks hoiustele on ka laenuintressid rekordmadalal tasemel, mis tähendab, et tõenäosus tõusmiseks on väga suur. Kui aga headel aegadel ei suudeta säästa, siis intresside tõusmisel võib pere-eelarve sattuda väga raskesse seisu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele