Hoiused sobivad vaid vara säilitamiseks

Need ajad, mil kehtis pankurite kolm-kuus-kolme reegel (kolme protsendiga hoiused sisse, kuue protsendiga laenud välja ja kella kolmeks golfi mängima), on ammu läbi. Intresside tase on langenud pea nulli lähedale ning pangad on sunnitud hoiustajate ligimeelitamiseks välja mõtlema üha uusi nippe. Kes paneb selle nimel toodetele atraktiivseid nimesid, kes meelitab lisakomponentidega, nagu näiteks hoiuse lisaintressi sidumine aktsiate hindadega.

Hoiuse madal intress on tänapäeval üsna loomulik asi. Taoline võimalus, et hoiustajad võiksid oma vara kaotada, on ka tänases Eestis kaduvväike. Selle eest hoolitsevad nii pangainspektsioon kui ka Hoiuste Tagamise Fond. Fond tagab tänase päeva seisuga küll vaid 40 000 krooni hoiusest, kuid arvestades asjaolu, et kohalikud suurpangad kuuluvad Skandinaavia veel suuremate pankade kontsernidesse, on ülimalt vähetõenäoline, et nendega midagi juhtub. Neli suuremat kohalikku panka on tänase seisuga ?kokkukukkumiseks liiga suured?. Kui risk on väike, on madal intressitase loomulik nähtus. Väga turvaliseks peetud ?veitsi frangi intressimäär on ajalooliselt olnud pidevalt teistest valuutadest madalam, ehkki viimasel ajal see reegel enam ei kehti. Ühesõnaga, hoiused kõlbavad vaid vara säilitamiseks.

Need, kes tahavad tulusamalt teenida, peaksid vaatama mõnevõrra riskantsemaid rahapaigutamise kohti, milleks kõlbaksid näiteks investeerimisfondid ja aktsiad. Muidugi ei tohi unustada, et mune ei tohi ühte patta panna ning kõikide säästude investeerimine isegi kõige konservatiivsema investeerimispoliitikaga fondidesse on ohtlik. Lisaks muule tuleb arvestada ka perekonna riskitaluvust.