Kui üks on parem kui kaks

Uue jäätmeseaduse eelnõu miinustena on nimetatud prügimonopoli tekitamist, seda, et jäätmevedaja muutub maksuhalduriks ja omavalitsuste kohustuste maht suureneb.

2009. aastaks peab Eestisse jääma 8?9 keskkonnanõuetele vastavat prügilat. Selliseid on täna kolm: Jõelähtme, Uikala ja Väätsa. Rajamisel on Paikuse ja Kagu-Eesti jäätmekäitlus-keskus. Kui Jõelähtme prügila rajasid erakapital ja Tallinna linn, siis ülejäänute omanikud on omavalitsused, Kagu-Eesti keskuse puhul mitme maakonna omavalitsused. Väätsa prügilast võib saada Kesk-Eesti keskus, regionaalse keskusena on mõeldud ka Paikuse.

Kaasaegne jäätmekäitlus-keskus on kompleks, kus tegeldakse jäätmete kogumise, sorteerimise, kompostimisega. Selle ehitus on keskkonnanõuete tõttu kallis, u 100 mln krooni. Seda pole mõtet ette võtta igas vallas, vaid tuleb leida optimaalne piirkond, mida teenindatakse. Mida rohkem kliente, seda odavam on teenus. Alla 100 000 elanikuga piirkonnas pole investeering mõttekas.

Siit ka soov nimetada jäätmekäitluskeskust monopoolseks ettevõtteks. Ütleksin, et tegemist on nn mastaabisäästuga, kus üks ettevõte suudab pakkuda odavamat teenust kui mitu. Ühiskonna seisukohalt on see isegi kasulik. See, et tänaste ja rajatavate keskuste omanikud on omavalitsused, annab ettevõtte kollegiaalse juhtorgani kaudu võimaluse kontrollida hinnapoliitikat ja vältida põhjendamatut hinna tõstmist.

Eelnõu paneb omavalitsustele kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil jäätmekäitlust. See tagab maksimaalse jäätmete kogumise. Kohalik volikogu võib kehtestada jäätmemaksu kuni 20 prügiveo teenustasust. Täiendava maksu kehtestamine on teadagi ebapopulaarne. Samas saab maksust raha jäätmekäitluse nõutavale tasemele viimiseks. Korjab seda jäätmevedaja või nt jäätmekäitluskeskus, pole määrav. Selle otsustab omavalitsus talle sobilikul moel.

Eelnõu järgi on jäätmevedaja kohustus sõlmida lepingud jäätmetekitajatega. Veoõiguse oma territooriumil annab omavalitsus konkursi kaudu. Kas aga omavalitsus korraldab jäätmeveo ühe või mitme firmaga, on tema otsustada, peaasi, et lepingud on kõigi elanikega. Üks võimalus on delegeerida see tegevus omavalitsuste ühisomandis olevatele jäätmekeskustele. Jäätmetekitajale on tähtis kindel lepingupartner, kogumissüsteemi olemasolu ja põhjendatud teenuse hind.