- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksureform tulekul
Loomulikult ei ole inim- ja keskkonnasõbraliku maksureformi eesmärk juhatada inimesi tagasi koopasse, pirruvalgele või hobuvankrite juurde, vaid tõsta tootmise efektiivsust, innovatiivsust ja parandada keskkonna kvaliteeti, mis aitavad püsida globaalses konkurentsis. Euroopa tarbija väärtustab keskkonnasõbralikkust üha enam ja vastav turg pole kaugeltki veel hõivatud.
Tänane majandussüsteem töötab keskkonda arvestamata. Õiglane saab olla üksnes majandussüsteem, mis piisaval määral väärtustab ka loodusressursse. Lihtsa näitena võib tuua CO2 hinna Eestis ? ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) õhkupaiskamise eest tuleb energiaettevõttel maksta vaid 7,5 krooni. Euroopa Liidu riikides on aga CO2 tonni emiteerimise hind Eestis kehtivast ligikaudu 30 korda kõrgemana kokku lepitud. Keskkonnakaitse aspektist on Eesti maksusüsteemi peamised varjuküljed:
- maksustatakse väärtuslikke ja kahjutuid tegevusi, nagu töötegemine ja inimestele töö andmine (tulu- ja sotsiaalmaks);
- jäetakse efektiivselt maksustamata kõigile kahjulikud tegevused, nagu loodusvarade ületarbimine ja jääkainete tekitamine.
Eestis võiks kehtestada energiamaksu, mis mõjutaks kogu tarbimist ja tootmist efektiivsemale energiakasutusele ja kajastuks peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hinnas. Energiamaks peaks kehtima fossiilsetest allikatest pärinevale elektrienergiale, autokütusele, kütteõlile ja gaasile. Nagu on näidanud mitmed uuringud, suurendaks selline lähenemine kokkuhoidu ja vähendaks näiteks kliima soojenemist esile kutsuvate ainete ? eelkõige süsihappegaasi (CO2) ? emissiooni.
Ökoloogiline maksureform ei tähenda ainult energiamaksu, vaid ka mitmete teiste loodust ja keskkonda tervikuna kahjustavate kaupade ja tegevuste hindade tõstmist (näiteks jäätmete tekitamine) ning ebaõiglaste toetuste kaotamist (näiteks põhjavee eest maksab AS Eesti Põlevkivi kaevandamisel kuni kümme korda vähem kui põhjavee joogiveeks kasutajad).
Kõrvuti energiamaksu juurutamisega tuleks vähendada tulu- ja sotsiaalmaksu, mis osaliselt tasandaks suurenevate keskkonnamaksude tekitatud elukalliduse tõusu ning suurendaks tööhõivet. Peamine probleem, mida ökoloogiline maksureform ja alternatiivsete energiaallikate kasutamine kaasa võiks tuua, on sotsiaalset laadi ? elukalliduse tõus mõjutaks kõige teravamini vaesemaid kaasinimesi. Euroopa Liidu riikide kogemused on näidanud, et varandusliku kihistumise kasv ei kujune ületamatuks probleemiks. Selle ennetamiseks on välja töötatud ka mitmeid maksuvabastusi ja ümberjaotusskeeme, mida võib edukalt rakendada ka Eestis.
Efektiivsete ja keskkonnasõbralike toodete ja teenuste tarbimine jätaks konkreetse inimese või ettevõtte maksukoormuse samale tasemele. Maksukoormuse tõus ähvardaks üksnes seda inimest, kes otsustab keskkonnavaenulikku tegevust ja tarbimist jätkata.
Ökoloogilise maksureformi elemente on rakendanud mitmed Euroopa riigid. Mõned näited: Saksamaa majandusteadlased ennustavad ökoloogilise maksureformi tulemusel CO2 emissiooni vähenemist 2?3 aastaks 2005; Hollandis saavutati tänu tõhusale maksusüsteemile raskemetallide emissiooni vähenemine kuni 96.
European Environmental Bureau, mis on üks Euroopa keskkonnaorganisatsioonide katusorganisatsioone, viib praegu läbi kampaaniat, kus sellega ühinenud maades püütakse 10 vähendada tööjõu- ja tulumaksu ning tõsta sama võrra ressursside ja reostamise maksustamist.
Alati tasub valida poest vähem pakendatud ja kodumaine toode, siis võib kindel olla, et pakendi arvel jäävad puud kasvama või nafta ammutamata. Eesti toodete tarbimine välismaiste asemel väldib toidu või esemete transpordist tulenevat keskkonnasaastet. Võimalusel osta looduslikult puhtaid toiduaineid. Rootsis ja Taanis kasvatatakse mahepõllumajanduslikult 5?10 kõigest söödavast. Eestil on vaja pingutada, et lähiaastatel kahe protsendi piir saavutada. Ökomärkidega kaupade tootmiseks ei kasutata mineraalväetisi, putukatõrje- ja taimemürke, kui tegemist on toiduainetega, ning tööstuskaupade valmistamiseks kulutatakse vähem loodusressursse võrreldes tavaliste toodetega.
Hetkel kuum
Iga inimene saab anda oma panuse loodusressursside mõistlikumasse kasutusse ? kilekottide, salatikarpide või plastpudelite korduva kasutamisega jne. Näiteks kuue plastpudeli ümbertöötlemisele saatmisega säästad suure T-särgi võrra materjali. Viies ühe alumiiniumpurgi taarapunkti, oled säästnud plekkpurgi tootmiseks kuluva energiahulga, mis on sama suur, kui kulub 4tunniseks telerivaatamiseks.
- Lemmi Oro, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja
Esitatud seisukohad ei ole meile uudis ja rahandusministeerium tegeleb nende põhimõtete läbitöötamise ja elluviimise ettevalmistamise kallal.
Eesti maksupoliitika põhiidee on maksustada tarbimist, mitte teenimist, sest see võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme. Sellest on tingitud ka küsimuse lahendamise keerulisus ja seega on see protsess aeganõudev. Sarnaselt on küsimus püstitatud ka energia maksustamise direktiivis ja koalitsioonilepingus. Seega ? meie tegevus on ajendatud ideest kanda maksukoormust palgamaksudelt üle keskkonnamaksudele.
Seega võin öelda, et olen igati päri toodud seisukohtadega.
Autor: Allan Kokkota
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele