• OMX Baltic0,02%317,95
  • OMX Riga−0,48%960,46
  • OMX Tallinn−0,24%2 200,79
  • OMX Vilnius0,07%1 498,97
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,79%10 742,84
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,76
  • OMX Baltic0,02%317,95
  • OMX Riga−0,48%960,46
  • OMX Tallinn−0,24%2 200,79
  • OMX Vilnius0,07%1 498,97
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,79%10 742,84
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,76
Loomulikult ei ole inim- ja keskkonnasõbraliku maksureformi eesmärk juhatada inimesi tagasi koopasse, pirruvalgele või hobuvankrite juurde, vaid tõsta tootmise efektiivsust, innovatiivsust ja parandada keskkonna kvaliteeti, mis aitavad püsida globaalses konkurentsis. Euroopa tarbija väärtustab keskkonnasõbralikkust üha enam ja vastav turg pole kaugeltki veel hõivatud.
Tänane majandussüsteem töötab keskkonda arvestamata. Õiglane saab olla üksnes majandussüsteem, mis piisaval määral väärtustab ka loodusressursse. Lihtsa näitena võib tuua CO2 hinna Eestis ? ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) õhkupaiskamise eest tuleb energiaettevõttel maksta vaid 7,5 krooni. Euroopa Liidu riikides on aga CO2 tonni emiteerimise hind Eestis kehtivast ligikaudu 30 korda kõrgemana kokku lepitud. Keskkonnakaitse aspektist on Eesti maksusüsteemi peamised varjuküljed:
- maksustatakse väärtuslikke ja kahjutuid tegevusi, nagu töötegemine ja inimestele töö andmine (tulu- ja sotsiaalmaks);
Iga inimene saab anda oma panuse loodusressursside mõistlikumasse kasutusse ? kilekottide, salatikarpide või plastpudelite korduva kasutamisega jne. Näiteks kuue plastpudeli ümbertöötlemisele saatmisega säästad suure T-särgi võrra materjali. Viies ühe alumiiniumpurgi taarapunkti, oled säästnud plekkpurgi tootmiseks kuluva energiahulga, mis on sama suur, kui kulub 4tunniseks telerivaatamiseks.
- Lemmi Oro, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja
Esitatud seisukohad ei ole meile uudis ja rahandusministeerium tegeleb nende põhimõtete läbitöötamise ja elluviimise ettevalmistamise kallal.
Eesti maksupoliitika põhiidee on maksustada tarbimist, mitte teenimist, sest see võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme. Sellest on tingitud ka küsimuse lahendamise keerulisus ja seega on see protsess aeganõudev. Sarnaselt on küsimus püstitatud ka energia maksustamise direktiivis ja koalitsioonilepingus. Seega ? meie tegevus on ajendatud ideest kanda maksukoormust palgamaksudelt üle keskkonnamaksudele.
Seega võin öelda, et olen igati päri toodud seisukohtadega.
Autor: Allan Kokkota

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele