Loomulikult ei ole inim- ja keskkonnasõbraliku maksureformi eesmärk juhatada inimesi tagasi koopasse, pirruvalgele või hobuvankrite juurde, vaid tõsta tootmise efektiivsust, innovatiivsust ja parandada keskkonna kvaliteeti, mis aitavad püsida globaalses konkurentsis. Euroopa tarbija väärtustab keskkonnasõbralikkust üha enam ja vastav turg pole kaugeltki veel hõivatud.
Tänane majandussüsteem töötab keskkonda arvestamata. Õiglane saab olla üksnes majandussüsteem, mis piisaval määral väärtustab ka loodusressursse. Lihtsa näitena võib tuua CO2 hinna Eestis ? ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) õhkupaiskamise eest tuleb energiaettevõttel maksta vaid 7,5 krooni. Euroopa Liidu riikides on aga CO2 tonni emiteerimise hind Eestis kehtivast ligikaudu 30 korda kõrgemana kokku lepitud. Keskkonnakaitse aspektist on Eesti maksusüsteemi peamised varjuküljed:
- maksustatakse väärtuslikke ja kahjutuid tegevusi, nagu töötegemine ja inimestele töö andmine (tulu- ja sotsiaalmaks);
Artikkel jätkub pärast reklaami
- jäetakse efektiivselt maksustamata kõigile kahjulikud tegevused, nagu loodusvarade ületarbimine ja jääkainete tekitamine.
Eestis võiks kehtestada energiamaksu, mis mõjutaks kogu tarbimist ja tootmist efektiivsemale energiakasutusele ja kajastuks peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hinnas. Energiamaks peaks kehtima fossiilsetest allikatest pärinevale elektrienergiale, autokütusele, kütteõlile ja gaasile. Nagu on näidanud mitmed uuringud, suurendaks selline lähenemine kokkuhoidu ja vähendaks näiteks kliima soojenemist esile kutsuvate ainete ? eelkõige süsihappegaasi (CO2) ? emissiooni.
Ökoloogiline maksureform ei tähenda ainult energiamaksu, vaid ka mitmete teiste loodust ja keskkonda tervikuna kahjustavate kaupade ja tegevuste hindade tõstmist (näiteks jäätmete tekitamine) ning ebaõiglaste toetuste kaotamist (näiteks põhjavee eest maksab AS Eesti Põlevkivi kaevandamisel kuni kümme korda vähem kui põhjavee joogiveeks kasutajad).
Kõrvuti energiamaksu juurutamisega tuleks vähendada tulu- ja sotsiaalmaksu, mis osaliselt tasandaks suurenevate keskkonnamaksude tekitatud elukalliduse tõusu ning suurendaks tööhõivet. Peamine probleem, mida ökoloogiline maksureform ja alternatiivsete energiaallikate kasutamine kaasa võiks tuua, on sotsiaalset laadi ? elukalliduse tõus mõjutaks kõige teravamini vaesemaid kaasinimesi. Euroopa Liidu riikide kogemused on näidanud, et varandusliku kihistumise kasv ei kujune ületamatuks probleemiks. Selle ennetamiseks on välja töötatud ka mitmeid maksuvabastusi ja ümberjaotusskeeme, mida võib edukalt rakendada ka Eestis.
Efektiivsete ja keskkonnasõbralike toodete ja teenuste tarbimine jätaks konkreetse inimese või ettevõtte maksukoormuse samale tasemele. Maksukoormuse tõus ähvardaks üksnes seda inimest, kes otsustab keskkonnavaenulikku tegevust ja tarbimist jätkata.
Ökoloogilise maksureformi elemente on rakendanud mitmed Euroopa riigid. Mõned näited: Saksamaa majandusteadlased ennustavad ökoloogilise maksureformi tulemusel CO2 emissiooni vähenemist 2?3 aastaks 2005; Hollandis saavutati tänu tõhusale maksusüsteemile raskemetallide emissiooni vähenemine kuni 96.
European Environmental Bureau, mis on üks Euroopa keskkonnaorganisatsioonide katusorganisatsioone, viib praegu läbi kampaaniat, kus sellega ühinenud maades püütakse 10 vähendada tööjõu- ja tulumaksu ning tõsta sama võrra ressursside ja reostamise maksustamist.
Alati tasub valida poest vähem pakendatud ja kodumaine toode, siis võib kindel olla, et pakendi arvel jäävad puud kasvama või nafta ammutamata. Eesti toodete tarbimine välismaiste asemel väldib toidu või esemete transpordist tulenevat keskkonnasaastet. Võimalusel osta looduslikult puhtaid toiduaineid. Rootsis ja Taanis kasvatatakse mahepõllumajanduslikult 5?10 kõigest söödavast. Eestil on vaja pingutada, et lähiaastatel kahe protsendi piir saavutada. Ökomärkidega kaupade tootmiseks ei kasutata mineraalväetisi, putukatõrje- ja taimemürke, kui tegemist on toiduainetega, ning tööstuskaupade valmistamiseks kulutatakse vähem loodusressursse võrreldes tavaliste toodetega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iga inimene saab anda oma panuse loodusressursside mõistlikumasse kasutusse ? kilekottide, salatikarpide või plastpudelite korduva kasutamisega jne. Näiteks kuue plastpudeli ümbertöötlemisele saatmisega säästad suure T-särgi võrra materjali. Viies ühe alumiiniumpurgi taarapunkti, oled säästnud plekkpurgi tootmiseks kuluva energiahulga, mis on sama suur, kui kulub 4tunniseks telerivaatamiseks.
- Lemmi Oro, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja
Esitatud seisukohad ei ole meile uudis ja rahandusministeerium tegeleb nende põhimõtete läbitöötamise ja elluviimise ettevalmistamise kallal.
Eesti maksupoliitika põhiidee on maksustada tarbimist, mitte teenimist, sest see võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme. Sellest on tingitud ka küsimuse lahendamise keerulisus ja seega on see protsess aeganõudev. Sarnaselt on küsimus püstitatud ka energia maksustamise direktiivis ja koalitsioonilepingus. Seega ? meie tegevus on ajendatud ideest kanda maksukoormust palgamaksudelt üle keskkonnamaksudele.
Seega võin öelda, et olen igati päri toodud seisukohtadega.
Autor: Allan Kokkota