Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ISO standardi müüt ja tegelikkus

    ISO standardite järgne juhtimissüsteem on pea kümme aastat ettevõtete tähelepanu köitnud ja nagu on kohane korralikule tondile, on tema kohta igasugused tondijutud levinud. Kord on räägitud ISOst kui imerelvast konkurentsis läbilöömiseks. Kord jälle kui hirmsast bürokraatiast, mis saab kirstunaelaks ettevõtte dünaamilisele arengule. Aastat kaks-kolm tagasi ületas ISO sertifikaadi omistamine ettevõttele uudisekünnise. Siis räägiti ka ISO süsteemide peatsest hääbumisest ja tervikliku kvaliteedijuhtimise helgest tulevikust. Ei ole 10 aastat ja peaaegu 400 ISO juhtimissüsteemi sertifikaadiga ettevõtet märkimisväärselt tondijutte mõjutanud.
    Mida kujutab endast ISO juhtimissüsteem? Võtame näiteks kvaliteedijuhtimise ISO 9001. Ettevõtted on oma kvaliteedijuhtimise süsteemist rääkides öelnud: oleme tugevad dokumendihalduses ja kvaliteedijuhtimises, meil on valudetailide kvaliteedijuhtimissüsteem ja ISO ei sega meil tööd teha. Tegemist on põhimõtteliselt vale lähenemisega. Kõik tundub uhke ja hea seni, kuni me ei süüvi kvaliteedijuhtimissüsteemi olemusse.
    Standardis ISO 9000:2000 toodud kvaliteedijuhtimissüsteemi mõistet võib defineerida kui juhtimissüsteemi, mis tegeleb organisatsioonis kvaliteediga seonduva suunamise ja ohjamisega.
    Kui ettevõttele on omistatud kvaliteedijuhtimise sertifikaat, tähendab see seda, et ta on oma juhtimissüsteemi üles ehitanud või täiendanud lähtuvalt ISO 9001 standardis toodud nõuetest. Seega kvaliteedijuhtimisest rääkides ei pea me silmas tootmist ega dokumendihaldust, vaid juhtimissüsteemi, mis standardis esitatud põhimõtete järgimise kaudu tagab kliendi rahulolu.
    Standardite järgi loodud juhtimissüsteemide kohta on avaldatud vastakaid arvamusi. Kiidetud on kvaliteedijuhtimissüsteemi ettevõtte juhtimist korrastava mõju eest. Laidetud on ümberkorraldustega kaasneva organisatsioonisisese segaduste ja bürokraatia pärast.
    ISO süsteem ja olemasolev juhtimissüsteem hakkavad teineteist segama, kui omavahel satuvad konflikti süsteemide eri põhimõtted.
    Organisatsioonis kehtivaid põhimõtteid võib vaadelda kui organisatsiooni väärtushinnanguid. Organisatsioonis saavad olla ainult ühed väärtushinnangud ehk põhimõtted. Kui organisatsioonis tekivad vastuolulised väärtushinnangud, toob see kaasa organisatsioonisisese segaduse ja loob pinnase ISO-müütide tekkeks.
    Nii mõnigi kord on organisatsioonid püüdnud ISO süsteeme ?selektiivselt? rakendada. Järgida organisatsiooni osas allüksustes ühtesid (ISO) põhimõtteid ja osas allüksustes teisi põhimõtteid on sama hea kui käskida inimestel olla ühel päeval head ja teisel päeval halvad. Midagi peale stressi ja arusaamatuste sellega ei saavutata.
    Mis puudutab bürokraatiat ISO juhtimissüsteemides, siis bürokraatia ei teki ise ega ole ka ISO standarditega peale sunnitud.
    Bürokraatia tekib püüdest standardites toodud põhimõtted viimase detailini lahti kirjutada ja ?kadudeta? töötajateni edastada.
    Selleks on tavaliselt kaks põhjust ? informatsiooni edastamise vajadus ja kartus midagi olulist kahe silma vahele jätta. Mõlemad põhjused on pigem tingitud nn ettekirjutavast infoedastusstiilist kui standardist.
    - Lolita Peterson, PDM & Dokumentatsiooni grupijuht
    Standard on konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud organisatsiooni poolt vastu võetud dokument, mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis. Standardi eesmärgiks on toote või protsessi hea toimivuse ja turvalisuse tagamine, tõhus tootmine ja hõlpsam kaubavahetus. Standardite rakendamisel ettevõttes luuakse baas juhtimise ning toodete/teenuste kvaliteedi edendamiseks ja tagamiseks.
    Arvestades kavandamise ja tootmise protsessis kindlaid vastavusnõudeid, on suurem tõenäosus, et toode/teenus vastab kliendi ootustele kvaliteeditaseme ja turvalisuse osas. Standardid ?sunnivad? juhte oma juhtimistegevust ja -otsuseid üle vaatama ja analüüsima, protsesse korrastama ja täiustama, kõiki ressursse optimaalsel viisil kasutama, pöörama tähelepanu töökeskkonnale, tagama klientide ja kõigi huvipoolte tasakaalus rahulolu.
    Tunnustatud standardite rakendamine tõstab ettevõtte konkurentsvõimet siseturul ja on rahvusvahelisele turule pääsemise eeltingimuseks. Veel kord ? standardi olemasolu näitab, et ettevõte on saavutanud teatud kontekstis kindla taseme.
    Ettevõte, kes ei oma standardit, võib loomulikult toimida väga efektiivselt, omades kõigis valdkondades kõrget korrastatuse taset. Vajadusel on selle tõestamine aga tülikas ja aeganõudev protsess. Äripartnerid eelistavad väga sageli kiiret kinnitust sõltumatult kolmandalt osapoolelt.
    - Tiit Hindreus, Bureau Veritas Eesti OÜ juhataja
    Standarditesse on kogutud tuhandete ettevõtete kogemus üle maailma. Ettevõte ei pea ratast leiutama ja kõik omal nahal läbi elama, et jõuda arusaamisele, mis osad on vajalikud toimival ettevõttel.
    Standardid annavad üldised reeglid, kuidas oma ettevõtte süsteem üles ehitada, ja iga ettevõte valib konkreetsed tegevused ise, mis sobivad just sellele ettevõttele. Saamatu juht ei leia sealt imerohtu, mille abil kohe ettevõtte tulu suureneb. Kui ettevõte leiab, et ei vaja abi standardite näol, siis on tal selleks täielik õigus.
    Ettevõtted, kes kasutavad samu juhtimissüsteemi standardeid, näiteks ISO9001:2000, võivad kindlad olla, et omavahel suheldes räägitakse samadest mõistetest ja eeldatakse samu käitumismalle kõigilt. Suheldes ettevõttega, kellel ei ole standardijärgne süsteem juurutatud, võib oodata üllatusi, mis kahjuks võivad osutuda ebameeldivateks.
    Ehkki standardi rakendamine on vabatahtlik, on see konkurentsitingimustes tihti muutunud kohustuslikuks elemendiks. Näiteks ehitussektoris on sertifitseeritud kvaliteedisüsteemi olemasolu nõudeks riigihankekonkurssidel. Kui selle nõude täitmine annab orienteeruvalt 10 punkti sajast, siis on see tõsine argument ettevõttele süsteemi juurutamiseks ja sertifikaadi taotlemiseks.
    - Õie Vasko, Coats Eesti ASi kvaliteedijuht
    Sertifikaadita ettevõttel, kus asjad on korras ning kliendid rahul, pole mingit vajadust silmi maha lüüa sertifitseeritud ettevõtete ees. Arvan, et nii mõneski arukalt juhitud ettevõttes on asjad tunduvalt paremas korras kui sertifikaadi nimel juhtimissüsteemi kohendanud firmas. Samas olen ka veendunud, et edukas (sertifikaati mitteomavas) ettevõttes on enamik ISO 9001 standardi nõudeid täidetud.
    Kui ettevõte on majanduslikult edukas, kõik sidusgrupid on rahul ning asjad igapidi korras, siis on ettevõtted nimetanud kvaliteedijuhtimisstandardi rakendamise põhjusena kahte asjaolu:
    1. Ettevõte on lühikese aja jooksul väga kiiresti kasvanud ja seetõttu on vaja konkreetset vastutuse jaotust (kokkulepet, kes, kus ja kuidas midagi teeb). ISO 9001 standardi nõuete järgimine on siin väga hea abimees, sertifitseerimine pole just vajalik.
    2. Kui klient nõuab:
    a) sertifikaati ? tuleb lasta juhtimissüsteem sertifitseerida sõltumatul audiitoril;b) juhtimissüsteemi vastavust standardi nõuetele ? klient võib ise viia läbi nn teise osapoole auditi.
    Standardi nõue on, et ettevõte peab oma tegevust analüüsima, analüüsi tulemuste alusel korrigeerima ning võimalikke möödalaskmisi ennetama. See on eelduseks, et ettevõte on jätkuvalt edukas ning võimeline vältima suuremaid kriise. Garantiid aga selles standard anda ei saa. Kui ettevõte valib analüüsiks mitteolulised andmed ja jätab kõrvale need, mis tema tegevust oluliselt mõjutavad, siis ei aita küll ükski rohi.
    Autor: Andres Martma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.