• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olulised ikka sõbrad, mitte erakond

    Eelmisel sügisel parteilise printsiibi järgi moodustunud omavalitsustel täitus esimene tegevusaasta. See on hea koht, et korraks pilk tagasi visata ja vaadata, mis nüüd siis teisiti on (või ei ole).
    Rapla maakonnas mängisid aastatagustel valimistel erakonnad täispangale. Valimisliite moodustati vaid paaris vallas ja võimu juurde pääsesid need ainult Juurus. Kõigis ülejäänud omavalitsustes tegid ilma parteinimekirjad. Esimesed valmisjärgsed nädalad kulusid koalitsioonide loomisele, läbirääkimiste pidamisele, salalepete sõlmimisele ja muule, mis poliitiliste mängudega kokku käib. Kõik oli nagu päris ja süstis lootust neisse, kes olid rääkinud, et kohaliku poliitika erakonnastumine aitab vabaneda korruptsioonimaigulistest koostöögruppidest vallavolikogudes.
    Õige varsti hakkas selguma, et laias laastus jätkusid vanad mängud endise hooga. Eriti väiksemates omavalitsustes, kus valitsemisühenduste moodustumisel olid olulised ikkagi sõprus- ja peresuhted. Ühelt poolt on ju asi mõistetav: mida väiksem kogukond, seda õhem tegijate kiht. Võta, kuidas tahad, ikka tõusevad pinnale ühed ja samad näod. Enne istuti Kuldsete Kodude ja Tuleviku Kodukantide siltide varjus, nüüd lasti end sõimata mõne partei nimega. Mingit erilist sidet need grupid nime andnud erakonnaga ei tunne. Umbes nii, et täna oleme respublikaanid, aga homme vabalt ka rahvaliitlased.
    Suurtes valdades on erakondadel hoopis suurem mängumaa ja ka vastutusala. See aga tähendab, et lootusetult ummikusse aetud haldusreformi taga seisab hoopis rohkem, kui pelgalt keerulisevõitu terminist ?haldussuutlikkus? välja võib lugeda. Tegelikult on selle taga võimu usaldusväärsus. Mõni võib ehk tõesti arvata, et tõelist poliitikat tehakse suurtes linnades ja külal pole siin midagi kaasa rääkida. Ometi on see riiklik usalduskapital, mida sedamoodi laiali parseldatakse. Aga sünnitab ka parteilist kultuuritust. Just seda, mis praegu käsil olevat valitsuskriisi värskena aitab püsida.
    Autor: Tõnis Tõnisson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".