Kopter, suusad ja puutumata lumi

Nii arvab Peeter Luik Freerideri klubist. Kristjan-Erik Suurväli, samast klubist, on temaga nõus. Mäed on kõige ilusamad. Hämarduvas Tallinna öös kohvikuaknast hallile tänavale heidetud pilk ja mõlemad noogutavad ? kohe tuleb lumi maha. Kohe, järgmisel nädalal. Tühjal tänaval sõidab poiss tõukerattaga. Eelmisel aastal oli samal ajal juba lumi maas. Õhus juba säriseb, nüüd ei lähe enam kaua, ütleb Peeter veendunult.

Siis võetakse suusad ja lumelauad ning hooaeg on alanud. Esimesed sõidud tehakse kodumäel, nagu ka viimased. Viimane sõit on kevadel, sealsamas mööda muru, muigab Kristjan-Erik.

Kui Eestimaa nõlvadel on soojendus tehtud, piipari käsitsemine ja laviinitarkus selge, istub järjekordne grupp huvilisi Moskva rongile. Kamt?atka on Moskvast 9 lennutunni kaugusel.

Rodnikovaja turismibaasi talvel autoga ei pääse ? pealinnast Petropavlovskist kulub 20 minutit kopterisõitu. Värvilised väiksed majakesed seisavad kõrgetel jalgadel. Siia on asja neil, kes lumega sina peal ? Kamt?atkal võib ööga sadada meetri jagu lund. Tuleb ainult leida keegi, kes sind mäe peale viib. Et siis laskuda kilomeetreid mööda värsket, puutumata lund, mööda puudrit, räägivad suusatajad omavahel. Baasis on kopterimehed, kes kuulavad ilmateadet ja ootavad lennuluba. Uudismaalased ? mäesuusatajad ? saavad loota ainult ilma armulikkusele, nädalaks kohalesõitjatel on iga päev arvel.

Mägedes kaob aja- ja ruumitaju. Päeva lõppu kuulub termaalveebassein ja baasi baari külastamine, kuhu tuleb oma joogid kaasa võtta. Kodu ja töö on jäävad jalge alla teisele poole maakera ja jutuks tulevad nad pigem siis, kui kohalikud tahavad teada, kuidas kaugel maal elatakse. Mäe peal kehtivad teised tõed, ütleb Peeter. Millised? Tõde on see, et suurema osa ajast on Elbruse kohal selline valge mütsike, ütleb Peeter pärast pikka pausi.

Moskva lennujaamas ronis ?puudriloom? Volli Peetri kotti. Kui lund pole, siis Volli ikka teeb. Istub kodus kapis piiparite peal ja teeb lund. Volli saab piiparitest energiat.

Lumi võib olla erinev, ühtviisi silmipimestav ja joovastav, aga selle koostis? siinkohal tekib hetkeks vaikus ja väike seltskond manab ette uneleva näo ? on igal pool erinev. ?Usbekistanis on kõige ilusam lumi, mida ma olen näinud,? ütleb Kristjan-Erik mõtlikult. ?Puhud lumele ja see hõljub.? Paus. ?Ja seda lund on niipalju kui tahad.? Paus.

Kui Paide linna asemel oleks mägi, kus tipp on alati valge, siis oleks Eestis kõik asjad olemas