Eelmise aasta lõpus vastu võetud selle aasta eelarve laekub kokku umbes kolme miljardi krooniga üle.
Prognooside nii suur möödapanek hämmastab paljusid poliitikuid, kes arutavad, mida üha paisuvate riigi raha reservidega ette võtta, kirjutab Eesti Päevaleht.
Rahandusministeerium ennustab aasta lõpuks miljardikroonist riigieelarve ülelaekumist, kuid eelmiste aastate võrdlusandmete põhjal otsustades võib ülelaekumine isegi kaks miljardit krooni tulla.
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul hindab ministeerium eelarvetulude ülelaekumist üle miljardi krooni. Peale selle on juba suvel ülelaekumiste arvel tehtud 1,1 miljardi kroonine lisaeelarve.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui Eesti Päevaleht kõrvutas eelmiste aastate detsembrikuiseid tulude laekumisi, siis on tänavu riigi rahakotti kogunenud 37,24 miljardile lisandumas veel 4,2 miljardit krooni. 2002. aasta lõpus heaks kiidetud 38,43 miljardi kroonise eelarvega võrreldes laekub eelarvesse tulu kolm miljardit krooni rohkem.
Eelmise rahandusministri Harri Õunapuu sõnul ei tule seitsme-kaheksa protsendi võrra mööda pandud prognoosi veana võtta. ?Enne tulgu rohkem raha kui prognoositakse, mitte vastupidi,? ütles ta.
Samas näiteks Soome riigieelarve prognoos ja tegelik laekumine erinesid möödunud aastal kõigest 0,25 protsendi võrra.
Viimaste aastate lõpu suur ülelaekumine on mitmekordistanud riigi stabiliseerimisreservi, mis võib järgmisel aastal kasvada kahe aasta taguselt 1,86 miljardilt kroonilt rohkem kui kuuele miljardile kroonile.
Rahanduskomisjoni liikme, isamaaliitlase Helir-Valdor Seederi sõnul on kohati mulje, et alaplaneerimine on tahtlik valitsuse lisaeelarvete tegemiseks. ?Teisalt on konservatiivne suhtumine õige,? ütles Seeder.