Valitsus jättis mitmed seaduse muutmise eelnõud toetamata

Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõumille eesmärgiks oli luua võimalused täiendavaks ravikindlustuseks lisaks sundkindlustusele.

Kehtiv tulumaksuseadus käsitleb tööandja poolt töötajate ja teenistujate täiendavat ravikindlustust kui maksustatavat tulu ja erisoodustust. Seadusemuudatus annaks võimaluse kindlustusseaduse mõistes vabatahtliku ravikindlustuse suuremaks levikuks.Valitsuse hinnagul ei ole seaduseelnõu seletuskirjas toodud muudatuste eesmärk piisavalt põhjendatud. Sealt ei nähtu, kuidas nimetatud maksusoodustus aitaks kaasa elanikkonna vananemisega kaasnevate riskide paremale maandamisele.

Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud kollektiivlepingu seaduse § 6 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli kaasajastada kollektiivlepingu seaduse §-s 6 määratletud valdkondade, milles kollektiivlepingu pooled võivad kokku leppida, teemaderingi ning viia vastavusse Euroopa tavadega.

Valitsuse hinnangul on täna olemas usaldusväärne ja piisavalt tõhusalt toimiv eesti keele oskuse hindamise süsteem tasemeeksamite näol ja seetõttu jääb selgusetuks vajadus senist süsteemi muuta eelnõus toodud viisil.

Kodakondsuse seaduse täiendamine sättega, mille kohaselt on eritingimusel võimalik Eesti kodakondsus saada vaid neil täisealistel isikule, kes on Eestisse asunud enne 1990. aasta 1. juulit, laieneks välismaalastele sõltumata nende kodakondsusest ning ei ole seetõttu kooskõlas eesmärgiga vähendada kodakondsuseta isikute arvu.

Eelnõuga ette nähtud koolituskulude hüvitamine ning eesti keele ja EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuete täidetuks lugemine ka õppekursuse läbinud isikute osas on siseministeeriumi hinnangul küsitav, sest õppekursuse läbimise või selle tulemuslikkuse kontrollimine on keeruline ning selline regulatsioon tooks ilmselt kaasa fiktiivselt õppekursuse läbimiste tõendite kasutamise.