- OMX Baltic0,06%300,2
- OMX Riga−0,03%892,74
- OMX Tallinn0,12%2 071,12
- OMX Vilnius0,13%1 203,99
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,57%8 824,57
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,43
- OMX Baltic0,06%300,2
- OMX Riga−0,03%892,74
- OMX Tallinn0,12%2 071,12
- OMX Vilnius0,13%1 203,99
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,57%8 824,57
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus jättis mitmed seaduse muutmise eelnõud toetamata
Valitsus jättis oma tänase istungil toetamata mitmed seadusemuudatuse eelnõud.
Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõumille eesmärgiks oli luua võimalused täiendavaks ravikindlustuseks lisaks sundkindlustusele.
Kehtiv tulumaksuseadus käsitleb tööandja poolt töötajate ja teenistujate täiendavat ravikindlustust kui maksustatavat tulu ja erisoodustust. Seadusemuudatus annaks võimaluse kindlustusseaduse mõistes vabatahtliku ravikindlustuse suuremaks levikuks.Valitsuse hinnagul ei ole seaduseelnõu seletuskirjas toodud muudatuste eesmärk piisavalt põhjendatud. Sealt ei nähtu, kuidas nimetatud maksusoodustus aitaks kaasa elanikkonna vananemisega kaasnevate riskide paremale maandamisele.
Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud kollektiivlepingu seaduse § 6 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli kaasajastada kollektiivlepingu seaduse §-s 6 määratletud valdkondade, milles kollektiivlepingu pooled võivad kokku leppida, teemaderingi ning viia vastavusse Euroopa tavadega.
Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel uus sotsiaaldialoogi seadus, mistõttu ei peeta täna vajalikuks kollektiivlepingu seadust muuta.
Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud töö- ja puhkeaja seaduse §-de 6 ja 23 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli väikeste laste vanematele paindlikumate võimaluste loomine töö ja pereelu ühildamiseks. Soovitakse sätestada alla 12-aastase lapse vanemale osalise tööaja võimalus ning anda väikelapse vanemale, eeskostjale või hooldajale üks täiendav tasuline puhkepäev kuus.
Kuna riik juba maksab töötavale vanemale lapsehooldustasu, leiab rahandusministeerium, et lisaks lapsehooldustasule veel täiendava tasulise päeva hüvitamine riigieelarvelistest vahenditest ei ole põhjendatud.
Toetus ei leidnud Mõõdukate algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli suurendada tööandjate motivatsiooni oma ettevõtte või asutuse töötajate koolitamiseks. Soovitakse jätta erisoodustuste hulgast välja kulutused tasemekoolitusele ja võimaldada tööandjal selle eest maksuvabalt tasuda.
Valitsus ei pea kohaseks tasemekoolituste osas piiramatu maksuvabastuse andmist.Rahandusministeeriumi hinnangul on maksuvabastus mõeldav vaid otseselt tööga seonduvate koolituste puhul.
Toetust ei leidnud Isamaaliidu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli lapsevanematele antavate maksusoodustuste kaudu edendada laste ja noorte tegelemist spordiga ning luua neile paremad võimalused vaba aja sisustamiseks.
Eelnõus tehti ettepanek sätestada, et koolituskuludeks loetakse vanema või eeskostja poolt alla 20 aasta vanuse lapse eest tasutud spordiklubi osalustasu (liikmemaks), mis on dokumentaalselt tõestatud.Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel kompleksne lahendus tervislike eluviiside edendamiseks ja seetõttu on valitsus seisukohal, et üksikute terviseedendust puudutavate lahendusvariantide käsitlemine on praegu ennatlik.
Toetust ei leidnud ka Keskerakonna algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli Eesti kodakondsuse saamise tingimusi, sealhulgas riigikeele oskuse nõudeid, lihtsustada.
Hetkel kuum
Valitsuse hinnangul on täna olemas usaldusväärne ja piisavalt tõhusalt toimiv eesti keele oskuse hindamise süsteem tasemeeksamite näol ja seetõttu jääb selgusetuks vajadus senist süsteemi muuta eelnõus toodud viisil.
Kodakondsuse seaduse täiendamine sättega, mille kohaselt on eritingimusel võimalik Eesti kodakondsus saada vaid neil täisealistel isikule, kes on Eestisse asunud enne 1990. aasta 1. juulit, laieneks välismaalastele sõltumata nende kodakondsusest ning ei ole seetõttu kooskõlas eesmärgiga vähendada kodakondsuseta isikute arvu.
Eelnõuga ette nähtud koolituskulude hüvitamine ning eesti keele ja EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuete täidetuks lugemine ka õppekursuse läbinud isikute osas on siseministeeriumi hinnangul küsitav, sest õppekursuse läbimise või selle tulemuslikkuse kontrollimine on keeruline ning selline regulatsioon tooks ilmselt kaasa fiktiivselt õppekursuse läbimiste tõendite kasutamise.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele