Eestil on ELis Soomest parem positsioon

Konkurentsivõimet tuli tõsta, kuid samas polnud poliitiliselt võimalik kiiresti muuta aastakümnete jooksul moodustunud struktuure. Et ära teha must töö ja parandada pika aja jooksul tehtud poliitilised vead, oli tarvis piisavalt kaugel asuvat ja võimalikult isikupäratut süsteemi. Selleks instrumendiks sobiski EL. Soome poliitikutel oli kerge süüdistada Brüsselit, kui vööd hakati koomale tõmbama. Soomes ei taheta seni tunnistada, et nii Soome kui ka suur osa EL riikidest on tegelikult üleminekuperioodi majandused, mis üritavad üle minna globaalsesse konkurentsikeskkonda.

Nii on Eesti ja Soome mõlemad üleminekumajandusega riigid, kuigi lähenevad uuele ühiskondlikule süsteemile erinevatest suundadest. Eesti ja teised uued liikmed on seejuures paremas positsioonis, sest saavad Skandinaaviamaade heaoluühiskondadest õppust võtta. Vanades Euroopa heaoluriikides on vanade struktuuride lõhkumisel suuri probleeme. Et uue süsteemi loomine ei läinud lihtsalt, on uue põhiseaduse sihiks on olukorda selgemaks muuta.

Põhiseaduses on sätted selgemad ja ukaasid loodetavasti Euroopa kodanikele lähedasemad. Endistest määrustest saavad Euroopa seadused ja direktiividest omakorda Euroopa raamseadused.

Oluline on ka otsustusprotsesse rahvusriikidele lähemale toomine ehk subsidiaarsuse põhimõte.