Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõu mõõdukas voolavus on kasulik

    Ettevõtjad on avaldanud rahulolematust tööjõu ? nende arvates liiga suure ? voolavuse üle. Paljud inimesed ? eriti noored - vahetavad paremate töö- ja palgatingimuste ning karjäärivõimaluste otsinguil tihti töökohti/ettevõtteid. On arusaadav, et ettevõtjaile ja tegevjuhtidele tööjõu suur voolavus ei meeldi, eriti juhul, kui nad on töötajatesse investeerinud, neid koolitanud. Ettevõtetel kaasnevad tööjõu voolavusega mitmesugused töötajaskonna muutumisega seonduvad kulud või isegi tööjõu puudus.
    Eesti riigi ja ka Euroopa Liidu tasandilt vaadatuna on tööjõu voolavus normaalne nähtus. Töökoha vahetus on loogiline samm iga inimese elus. Vaid vähesed inimesed töötavad kogu elu ühes ettevõttes või ühe ameti peal. Suuremate ettevõtte tööjõu voolavus ei saa olla alla 5%. Inimesed surevad, jäävad haigeks, lähevad pensionile, jäävad lapsega koju, vahetavad elukohta, leiavad sobivama (kõrgema palgaga) töö, lähevad õppima.
    On selge, et stabiilsetes, kõrgepalgalistes ettevõtetes on tööjõu voolavus väiksem - sealsed töötajad hoiavad oma töökohast kinni. Väikestes kahtlase perspektiiviga ja madalapalgalistes ettevõtetes on aga tööjõu voolavus kõrgem. Me elame turumajanduses ? töövõtjad konkureerivad töökohtadele ja ettevõtted konkureerivad töövõtjatele.
    Keskmise tasemega töötleva tööstuse ettevõtetes võrdlemisi tavaline 15%-line tööjõu aastane voolavus on mõistlik. Seda enam, et nimetatud näitajat võivad paljudel juhtudel (kunstlikult) tõsta tähtajalised töölepingud või katseaja lõppedes katkestatud töösuhted.
    Tööjõu mobiilsus on majanduse struktuurimuutusteks ja konkurentsivõime tõstmiseks hädavajalik. Just ses suunas maailm areneb. Üha enam rakendatakse tähtajalisi töölepinguid, osalise tööajaga töötamist. Aina rohkem inimesi töötab üheaegselt mitmes ettevõttes. EL jääb nimetatud arengutes konkurentidele ? eriti USA-le - alla. ELi mitterahuldava konkurentsivõime üheks põhjuseks peetakse tööjõu madalat mobiilsust ja paindumatust. USAs liiguvad inimesed osariikide vahel kohati tihedamini kui ELi liikmesriikides ettevõtete vahel.
    Enamik majandusteadlasi on seisukohal, et majandusele tuleb tööjõu mõistlikul tasemel mobiilsus ainult kasuks. Tänu sellele liigub ettevõtete vahel oskusteave, töökultuur, turusidemed, toimub nn tehnosiire. Kuid töötajatele, kes mõistetavalt igatsevad kogu hingest stabiilsust ja sotsiaalset turvalisust, ei pruugi tähtajalised töölepingud meeldida. Kes meist ikka väga muutusi armastab?
    Tööjõu voolavuse-mobiilsuse puhul tuleb kindlasti arvestada, et iga töötaja lahkumine tekitab tööturul ahelreaktsiooni. Parematele jahimaadele siirdunud töötaja vanale (vabanenud) töökohale võib pretendeerida inimene veel viletsamalt töökohalt (veel viletsamast ettevõttest). Ja tema vabanenud töökohale võib pretendeerida töötu. Kuigi ettevõtete omanikele ja tegevjuhtidele on asjade selline käik vastumeelt, võib niisugune ahelreaktsioon avaldada riigile-ühiskonnale positiivset mõju. Tallinna bussijuht läheb tööle Helsingisse, tema asemele tuleb Kohtla-Järve bussijuht. Ning Kohtla-Järve bussifirmal ei jää muud üle, kui otsida üles mõni B-kategooria autojuhilubadega töötu kaevur ja ta bussijuhiks koolitada.
    Seoses Eesti peatse astumisega ELi ja inimeste senisest veelgi vabama liikumisega võib tööjõu voolavus ning kõiksuguste ahelreaktsioonide hulk suureneda. Ettevõtjad peavad arvestama, et inimeste hulk, kes on nõus pakutava palga eest töötama, väheneb. Üha raskem on leida vähenõudlikke, ametiühingutesse mittekuuluvaid, lojaalseid, töökohast kinnihoidvaid ja sotsiaalselt leplikke oskustöölisi, kes on nõus madala palga eest halbades töötingimustes rügama ja omanikele kasumit teenima.
    Autor: Kaarel Kilvits
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.