Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuendused tõid tollis segadusi
Üldine sõnum on see, et kõiki tolliprotseduure on võimalik olnud teostada 1. mai esimestest tundidest alates, ning põhiprobleem on klientide jaoks see, et aprilli lõpus toimus tohutu infolaviin erinevate eeskirjade ja juhendite osas, mistõttu ei ole jõutud end veel kõigega kurssi viia.
Alates 1. maist on tollis kasutusel endiselt tollideklaratsioonide töötlemise süsteem ASYCUDA. Ööl vastu 1. maid vahetati endine töötav versioon Euroopa Liidu nõuetele vastava versiooniga, mis on ühendatud Eesti tollitariifistikuga, mis omakorda saab Euroopa Liidus rakendatavate meetmete, tollimaksude ja muud andmed sealsest tollitariifistikust TARIC.
Kõige suuremaks uuenduseks ongi see, et alates 1. maist rakendusid Euroopa Liidu tollitariifid, meetmed ja kvoodid.
Mis probleemidesse puutub, siis neid on enim esinenud üleminekumeetmete rakendamisel ehk juhtudel, kui kaubale oli senisel Euroopa Liidu liikmesmaal või liituvas riigis lõpetatud ekspordiformaalsused enne 1. maid ja kaup jõudis Eestisse pärast esimest maid. Selliste kaubasaadetiste arv on olnud väga suur ja enamik mai esimeste päevade vormistusi on just sellisele kaubale. Keeruliseks teeb vormistuse see, et kauba vabasse ringlusse deklareerimisel, et saada tollimaksuvabastust, tuleb tõestada kauba ühenduse tollistaatust ehk ELi päritolu. Tollistaatuse tõendamiseks on väga mitmeid võimalusi ning on olemas erisused seoses üleminekusätete rakendamisega. Paljudel kauba saajatel aga sellised dokumendid puudusid.
Probleeme on tekkinud nii tolliametnikel kui ka tolli klientidel veel tollideklaratsiooni täitmisega, kuna see on läinud oluliselt keerukamaks. Tollideklaratsiooni täitmise juhend oli praktiliselt viimane siseriiklik ELi puudutav õigusakt enne 1. maid, mis ilmus Riigi Teatajas alles 30. aprilli õhtul.
Kui tolliametnik või klient ei oska rakendusi kasutada, ei oska tollideklaratsiooni täita või jääb hätta tolliprotseduuri rakendamisega (funktsionaalsed probleemid) ning kui klient ei saa rakendust kasutada (infotehnoloogilised probleemid), siis tuleb pöörduda maksu- ja tolliameti poole. Tollipunktides on kohapeal abiks keskuse spetsialistid.
Samuti vastavad küsimustele kõik keskuse oma töökohal viibivad vastava valdkonna spetsialistid. Kuna Äri HelpDeski telefoninumbrid on küllaltki hõivatud, soovitame klientidel edastada oma probleemide kirjeldused e-posti teel. Analüüs on näidanud, et suurem jagu küsimusi tolliametnike ja klientidegi poolt on puudutanud tollistaatust, üleminekumeetmeid, tollitariifistikku, tollideklaratsiooni täitmist. Probleeme on tulnud kõikidest tolliasutustest, eelkõige loomulikult Tallinnast, kuna vormistuse mahud on siin kõige suuremad.
Lisaks on tollil olemas infovahetussüsteem, kus tolliametnikud, kel on tekkinud probleeme, saaksid vastused oma küsimustele. Kasutusele on võetud juhend 1. maist, kuidas tolliametnikel tuleb probleemide korral käituda ning kuidas seejuures info liigub.
Maksu- ja tolliamet juhib kaubavedajate tähelepanu asjaolule, et ELi õiguskeskkonna ja infosüsteemide rakendamine reaalsesse tegevusse on uued nii klientide kui ka tolliametnike jaoks.