Eesti takistab kaupade ja kapitali vaba liikumist

Väike osaühing on Euroopas enim levinud ettevõtlusvorm. Riikide lõikes esineb erinevusi, mis puudutavad nt osaühingu asutamist või osakapitali suurust. Eesti ettevõtete, nii aktsiaseltside kui ka osaühingute juures on aga paar segadust tekitavat erinevust, mis võivad hakata ELis põhjustama vääritimõistmist.

Esiteks, tegevdirektoril pole juriidilist võimupädevust, see on hoopis ettevõtte juhatuse esimehel. Euroopa kaubandusringkondades eeldatakse, et kauba müüjal ja lepingu sõlmijal on nendeks toiminguteks juriidilised volitused. Kui tagantjärele ilmneb, et nii pole, võib tüli lahendamine alles kohtus lõppeda.

Teiseks on ettevõtete protseduurireeglites samuti üsna veidraid seiku, eriti osaühingutena tegutsevate firmade puhul. ELi riikides on nende asutamine iga inimese ja iga üksiku perekonnaliikme isiklik asi. Samuti on ettevõtte või selle osa müümine omaniku oma asi. Eestis on olukord teistsugune. Kui abielus mees rajab ettevõtte, ei saa ta seda müüa abikaasa nõusolekuta, kuna ettevõtet vaadatakse kui perekonna ühisomandit. Mujal peetakse ettevõtet omaniku isiklikuks omandiks.

Siin elavail eestlastel ses küsimuses probleeme pole, aga mis saab siis, kui näiteks iirlane rajab oma ettevõtte Eestisse? Kui ta tahab firmas midagi muuta, näiteks müüa 1% ettevõttest teisele iirlasele 50 krooni eest, kas tuleb tal siis oma abikaasa Iirimaalt Eesti notari juurde lennutada ja lisaks veel vandetõlk hankida? See on seotud suurte väljaminekutega.

Niisugune protseduurireegel kujuneb ELi asutamislepingu vastaselt kaupade ja kapitali vaba liikumist takistavaks teguriks. Selline takistav asjaolu tuleb aja jooksul kõrvaldada või muuta seda nii, et see toimiks ELi reeglite kohaselt.

Kolmas Eesti omapärasus on see, et ettevõtte juhatuse liikmetest pooled peavad olema eestlased. Selline nõue kehtis ka Soomes enne ühinemist ELiga, kuid seda tuli liitumise järel muuta. Ka see nõue takistas kaupade ja kapitali vaba liikumist. Igal ELi kodanikul on õigus asutada ettevõte mis tahes ELi liikmesriigis ja otsustada selle ettevõtte tegevuse üle iseseisvalt. Ühe mehe osaühing eeldab, et selle juhatuses ei pea olema rohkem kui üks liige. Eesti 50% nõue eeldab kaht, kuna ühes isikus ei saa olla 50% eestlast.

Neljandaks. Püüdsin neile küsimustele vastust saada esmalt Euroopa Komisjonist, kuid sealt taheti enne näha Eesti seaduste ingliskeelset versiooni. Otsisin neid Eesti justiitsministeeriumi koduleheküljelt ja kuna ei leidnud, saatsin oma küsimuse seal leidunud e-posti aadressil. Ministeeriumist ma vastust ei saanud, kuid siis tuli teade Kaubanduskojast, kuhu ministeerium oli minu küsimuse edastanud, et selline teave on tasuline. Palusin neil saata arve Euroopa Komisjonile. Seejärel on vaikus valitsenud.

ELi riikides peavad seadusandlikud aktid olema kättesaadavad ka inglise keeles paberkandjal või veel parem ? internetis. Eesti käitumine ei anna küll välismaistele investeerijatele pilti Eestist kui avatud ja demokraatlikust haldussüsteemist. Kuidas Eesti kavatseb saada välismaiseid otseinvesteeringuid, kui sellist teavet antakse vaid tasu eest? Euroopa hea haldustava juurde kuulub seegi, et võim peab iga otsust põhjendama ja iga otsuse juures peab olema ka infot, kuhu edasi kaevata, kui otsus ei rahulda.