EPL: Õppurnoored otsivad paaniliselt tööd

Esimeses kvartalis otsis 27,2 protsenti 15?24aastasest tööjõust endale tööd. Eelmise aastaga võrreldes on õppivate noorte seas tööotsijate arv kahekordistunud.

Tööjõuks loetakse noori, kes ei õpi, on koolist välja langenud, otsivad tööd kooli kõrvalt või on kooli lõpetanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Statistikaameti sotsiaalstatistika osakonna juhtivstatistiku Ülle Pettai sõnul ei kajastu tööjõu-uuringus ainult tööhõiveametis registreerinud töötud, vaid kõik need, kes on tööta, otsivad tööd ja on valmis tööle asuma. Sealhulgas ka õppivad noored, kes tahaksid tööd teha.

Pettai hinnangul on väga kõrge noorte töötuse määra üks põhjusi õpingute kõrvalt töötada soovivate noorte arvu kasv. Eelmise aasta II ja III kvartalis, kui arutati seadusemuudatust, mille järgi oleksid noored kaotanud õppe- ja sotsiaaltoetused, hakkasid noored eriti massiliselt tööd otsima. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööd otsivate õppivate noorte arv kaks korda.

?Teiseks, noorte töötuse määras kajastuvad ka need noored, kes on koolist välja langenud ja tööd otsivad. See on kategooria inimesi, kellel on suured probleemid tööturule pääsemisega,? lisas Pettai.

Oleme üliõpilasesinduses arutanud, et õpetatakse erialasid, millel ei ole tööturul väljundeid. Põhjuseks on see, et Eestil puudub riiklik kõrghariduse poliitika,? ütles Tartu ülikooli (TÜ) üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialist Terje Herman-Tennosaar.

Spetsialisti sõnul tuleks vähendada neid erialasid, millel ei ole tööturul väljundeid ja riiklikku tellimust tuleks korrigeerida tööturu nõudluse alusel. ?Räägitakse, et insenere oleks vaja, aga keegi ei tea, kust need andmed tulevad.?