Põllumajandustoetuste taotlejate rohkuse tõttu kardavad toetussummade vähenemist kõige enam aiandusettevõtjad.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on sel aastal põllumajandustoetuste taotlejate arv oodatust märksa suurem, mistõttu võivad loodetud väljamakstavad summad teatud toetusliikide puhul väheneda, kirjutab Postimees.
Tartu lähistel puuvilja- ja marjakasvatusega tegeleva OÜ Vasula Aed juhatuse esimees Imbi Rohejärv kinnitas, et temani jõudnud informatsiooni kohaselt olevat karta, et loodetav toetussumma hektari kohta võib väheneda poole võrra. 'Veel ei ole teada, palju maha võetakse,' märkis Rohejärv.
'Kui seda vähestki summat kärbitakse, muutub raskeks üldse oma tootmist elus hoida,' rääkis Rohejärv. Tema sõnul on mõistetamatu, kuidas saab Poola toodang nii odav olla, sest sama summa eest pole Eestis võimalik isegi toota.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehkki toetusi on Rohejärve sõnul juurde tulnud, on aiandus võrreldes teiste põllumajandusharudega kehvemas seisus.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pressinõuniku Heli Raametsa sõnul ei toetatud varasematel aastatel aiandust peaaegu üldse. 'Eelmisel aastal maksti esimest korda köögiviljade kasvatamise toetust, mis oli päris kopsakas,' rääkis ta. 'Hektari kohta maksti 2000-3000 krooni.'
Rohejärve sõnul maksti aga riigieelarvest lubatud viie miljoni kroonise toetuse asemel algul välja neli miljonit krooni. Alles aiandusliidu kaasabiga suudeti ka puudu jäänud miljon kätte saada. 'Päris palju uksi sai kulutatud, enne kui raha kätte saime,' märkis Eesti Aiandusliidu juht Valdur Miller. Raha saadi kätte alles jõuludeks.
Milleri sõnul ei peeta Eestis aiandust üldse tõsiseltvõetavaks tootmisharuks. 'Riik soosib eelkõige piima- ja lihatootjaid,' kinnitas ta.