Kuidas suhtute töötajate töö kõrvalt ülikoolis õppimisse?

Kristiine Kasiino suhtub ülikoolis käivatesse töötajatesse äärmiselt positiivselt.

Kui vaadata hinna-kvaliteedi suhet, siis on kõrgharidusõpe kõige kasulikum täiendkoolituse vorm. Lisaks omandab töötaja teadmised süstemaatiliselt ja enamasti saab ta õpitut ka oma töös või töörühmades osaledes vahetult praktiseerida.

Ülikoolis käija on kindlasti oma tööd tehes kohusetundlikum ja oskab oma ajakasutust paremini planeerida, sest heade tulemuste saavutamiseks on tal kooliskäimise võrra vähem aega.

Pingetaluvus on õppivatel töötajatel tõesti suurem ja ka on need töötajad harjunud oma tööd rohkem eesmärgistama, sest aeg on limiteeritud. Kaht asja võrdväärselt hästi teha on väga raske, kuid võimalik. Kooliasju tööajal reeglina ei ole kombeks teha, ka ei võimalda seda koormus. Meie töötajad saavad enamasti mõlemaga hästi hakkama ja üks ei sega teist. See on normaalne osa elust, et töötatakse ja õpitakse.

Kuna töö ja õppimine peavad saama tehtud, arvan, et suurimaks kannatajaks on pere ja kodu ning see vaevab tudengeid. Suurim probleem on see, et ööpäevas on vaid 24 tundi ja ei kildugi enam. Siin ei näe ka üheselt toimivaid lahendusi. Tudengeid värbame heal meelel, nagu ka soosime töötajate asumist täiendõppesse.

Töötamine ning töö- ja elukogemus annab inimesele koolis olulisi lisapunke. Kui vaadata aga töö poolelt, siis on tööl asised ja õppivad inimesed alati oodatud: mõned uued vaatenurgad ning mõtted, sest kooli ja töö valdkonnad sageli kattuvad; uued suhted ning teadmiste hankimise kohad jne.

Ilmselt tehakse tööl mõningal määral ka kooliasju, aga sageli on ka vastupidi. Kui kirjutatakse kodus oma diplomi- või bakalaureusetööd, siis sageli tegeletakse ju mingi valdkonnaga sügavuti ning kasutatakse ka oma firma kogemusi ja andmeid.

Nüüd oleneb juba töö tasemest, kas firma leiab sealt midagi huvitavat. Igal juhul on see töötajale enesele kindlasti arendav ja seega ka firmale kasulik.

Enda näol tean, et kannatasin palju. Käisin õhtuti ja üle nädala nädalavahetuseti koolis. Praegu tundub, et inimesed pingutavad rohkem. Tõenäoliselt on neil oluline töökohta hoida, et saadava raha eest õppida. Samas tehakse kooliasju ikka tööajal ka. Kes mis aja leiab, on iseasi.

Mina ise lahendasin enda jaoks asja nii, et teadsin täpselt, mida vaja teha (otsida infot, trükkida vms), ja planeerisin päeva, millal teen seda, ja kasutasin selleks lõunatundi (sõin kaasavõetud sööki).

Praegu ei ole seda täheldanud ? kooliasju tehakse suvaliselt, ka tööajal. Peidetakse üsna osavalt.

Minu kogemus näitab, et tihti need, kes pole kooli kõrvalt töötanud ning üritavad alles pärast kooli lõppu esimest töökohta leida, ei taju tööturgu reaalselt ning neid peab alles n-ö töötama õpetama.

Oleme püüdnud kõikidele kooli lõputöödele leida ettevõtte jaoks praktilise väärtusega teema, siis on täiesti loomulik, et osa lõputöö ettevalmistamisest toimub ka tööajal.

Lubame õppepuhkust võtta ka muul ajal kui eksamisessioonil, sest vahel on mõneks testiks või kodutööks palju raskem valmistuda kui eksamiks. Ka oleme püüdnud pakkuda üliõpilastelepaindlikku töögraafikut ? on nii poole kohaga töötajaid kui ka neid, kes töötavad libiseva tööajaga.