Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kundas käib suur ehitus

On reede, 10. detsembri keskpäev. Temperatuur nullis, sajab kerget uduvihma. Ehitusplatsi juurde paigaldatud telki on kogunenud sadakond otsustajat, et tähistada nurgakivi panekut objektile, mille maksumus koos sisseseadega on 2,4 miljardit krooni.

Kohal on peaminister Juhan Parts, Kunda linnapea Allar Aron, tehase projekti idee autor Roar Paulsrud, investor Alfred Heinzel, Saksa ehitusfirma RWE Industrie-Lösungen juht Hans Kathage, vandeadvokaat Jüri Raidla ning tehase juht Margus Kohava. Vastuvõttu juhib ASi Estonian Cell juhatuse liige ja finantsjuht Riia Ratnik.

Ehitus on kindlustatud 130 miljoni euro ehk 2 miljardi krooni peale. ?See on esiviisikus,? märgib Marsh Kindlustusmaakler ASi müügidirektor Mart Mere. Marsh tegi kindlustuse ka Galvexile, mille leping oli veidi väiksem, mahus 120 miljonit eurot. Need kaks koos Eesti Energia uute energiaplokkidega on viimase kümne aasta suurimad projektifinantseerimise objektid.

Ratnik annab sõna Roar Paulsrudile, mehele, kes on viimased viis aastat ajanud tselluloositehase rajamise ideed. ?Mul on siirad tunded, seistes teie ees,? märgib ta kergelt väriseva häälega. ?Oleme neli valitsust üle elanud. Saan aru neist, kes olid kaotamas usku.? Paulsrud tänab eriti keskkonnaekspert Heino Luike, äripartnerit Peeter Lodi ning juriidilist nõustajat Jüri Raidlat, kelle abil on suur unistus teoks saanud.

Paulsrudi esialgne mõte oli tuua Eestisse kasutatud tselluloositehase seadmed Taanist. See oleks tähendanud ligi poole miljardi krooni suurust investeeringut. Ent keskkonnanõuded osutusid Eestis oodatust karmimaks ning lõpuks tuli siia tuua maailma kaasaegseim tehnoloogia.

Sõna saab peaminister Juhan Parts. ?Mul on au ja uhkus kaks nädalat enne jõule võtta vastu pool jõulukingitust,? räägib ta. Parts tunnustab investeeringut, mis tuli Tallinnast eemale rannikulinna. Ta ütleb, et tahab aplodeerida Kunda linna juhtidele.

Kunda linnapea Allar Aron juhib tähelepanu asjaolule, et uus tehas hakkab neelama 5% Eesti elektrienergiast. ?Meie majandus on liiga väike, kui üks tehas nii võimas paistab,? jätkab Aron. Tema sõnul on Kunda kasvamas üheks suuremaks tööstus- ja sadamalinnaks Virumaal. 200 aastat tagasi tekkis Kundasse sadam, 130 aastat tagasi tsemenditehas, mis pani aluse linna tekkele. ?Ma ei oska veel öelda, millise tõuke annab uus tehas.?

Praegu töötab ehitusobjektil ligi 300 töömeest, tuleval suvel peaks ehitajate arv küündima 800ni. Võrreldes paari aasta taguse ajaga on kinnisvara hinnad kerkinud Kundas kümme korda.

Püünele astub ehitusfirma juht Hans Kathage. Ta kiidab Eesti vähest bürokraatiat. Kathage märgib, et ehitusel kasutatakse lisaks Eesti firmadele partnereid Norrast, Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Poolast ja Saksamaalt. Ta annab üle kingituse Kunda lasteaiale, kotitäie pehmeid mänguasju ja annetuse 45 000 krooni.

Ratnik suleb nurgakivisse paigaldatava silindri. Sinna sisse lähevad sama päeva Eesti Päevaleht, Kunda kohalik leht ja USB mälupulk projekti jooniste ja lepingutega. Osalised lisavad oma nimekaardid.

Seltskond valgub mäest alla vundamendi juurde, kus metallsilinder ühe vundamendiploki sisse müüritakse.

Esitlust vaatab tähelepanu äratamata kõrvalt Margus Kohava, kes mõned nädalad tagasi uue tehase juhiks kinnitati. Endale Imavere saetööstuse ülesehitajana nime teinud Kohava oli veel hiljuti maailma ühe suurima metsatööstusfirma StoraEnso Timberi arendusjuht ülesandega edendada saetööstust Lätis. Nüüd selline pööre. ?Uut väljakutset otsima,? põhjendab ta, miks võttis vastu pakkumise alles alustavas firmas. ?See on uus tase Eesti metsatööstuses,? lisab ta.

Kohava märgib, et toorainest puudust ei tule. Tehas tarbib 380 000 tihumeetrit puitu aastas, haaba on Eestis kolme sellise tehase jaoks. Uue tehase aastakäibeks prognoosib Kohava miljard krooni.

Inimesi hakkab uues tehases tööle ligi 50, töö käin viies vahetuses. Koos kaasnevate tegevustega, nagu näiteks logistika ja transport, annab projekt tööd ligi 300 inimesele.

Estonian Celli Kundasse rajatava haavapuitmassi tehase ehituse peatöövõtja on Saksa kontsern RWE Industrie-Lösungen GmbH. Seadmed tarnib Austria firma Andritz. Projekteerija on Kanada firma KSH. Ehituse suuremateks teostajateks on Merko Ehitus, FKSM ja E-Betoonelement.