Sõbralik padjaklubi

?Ma olen näinud sellist asja ainult Hiinas,? tunnistab ASi Toom Tekstiil juht ja omanik Illimar Toom Viljandi padja- ja tekitootjate koondumist kommenteerides. ?Neil on selline fenomen, et paberi, kiu või ka tekstiili tootmine on kontsentreeritud ühte piirkonda.?

?Jah, selline asi on fenomen ka maailma kontekstis,? nõustub IKEA-le Põhja- ja Ida-Euroopast patju-tekke ostev Anders Borg, kelle sõnul on Eesti tootjate näol tegemist pisut nagu ühe suure perekonnaga, kes üksteist toetavad. ?Võib-olla nad mõistavad, et koduturul pole mõtet kakelda, vaid võitlused tuleb pidada Eestist väljaspool asuvate tootjatega ning kodus tuleb üksteist aidata.?

Kokku asub padjapealinn Viljandis kolm teki-padjatööstust ja 50 km eemal Vändras Eesti suurima käibega tekkide-patjade tootja AS Wendre. Wendre lähim konkurent on Viljandis asuv AS Toom Tekstiil, järgnevad AS Mivar-Viva ja OÜ Delux Domotex.

Eesti tekstiilitootjate peamised konkurendid asuvad Poolas ja ka Leedu padja-tekitööstus areneb praegu jõudsa kiirusega. Samas on Poolas kohalik valuuta hetkel tugevam kui aasta tagasi ning see kahandab nende konkurentsivõimet padjasõjas, usub Born. Eestiga sarnast tekitootjate kontsentratsiooni seal aga siiski märgata ei ole.

AS Mivar-Viva plaanib tootmist laiendada Viiratsisse, kus praegu asub suur ladu. Tulevikus peaks seal seisma aga kuus padja- ja neli tekiliini ning laod tooraine ja lõpptoodanguga. Kätt hoitakse pulsil ka Venemaa suunal, kuigi ettevõtte juhi Aleksander Sepa sõnul on venelastega koostööd teha keeruline. ?Nad hinges kõik väga tahavad, aga kui öelda neile, et teeme plaanid ja hakkame tegutsema, siis algab venitamine,? kommenteerib Sepp.

AS Toom Tekstiil on viimase aasta jooksul renoveerinud tootmishoone Abjas, tänavu plaanitakse tootmist laiendada Venemaale ja koos hiinlastega ehitada valmis polüesterkiu vabrik. Lisaks on plaanis välja töötada oma bränd toodetavatele mittekootud materjalidele ja investeerida vatiinitootmisliini Tallinnas. ?Tuleb vahepeal pidurit peale panna vist,? naerab ettevõtte juht ja omanik Illimar Toom.

AS Wendre ehitab Pärnusse uut teki- ja padjavabrikut ning plaanib oma vabriku teha ka Hiinasse. IKEA padja- ja tekihankija Anders Borgi sõnul on tegemist targa sammuga, kuna Hiina on väga suur turg. ?Hunt on huvitatud ka oma toodangu müümisest Hiina regioonis, sest nõudlus seal kasvab iga aastaga,? sõnas Borg, kes ei välista, et IKEA asub ka Hiinas Wendrelt tekke-patju ostma, sest seal on võimalik toota suuri koguseid ja neid on Ikeal mugavam osta. ?Jutt sellest, et IKEA avaldas Hundile mõju tootmist Hiina laiendada ei vasta tõele, Wendre on ise selle riski võtnud.?

OÜ Domotex Delux tahab laieneda, kuid hetkel püütaks kasvu pisut aeglustada, et mitte üle investeerida. Siiski tahetakse tänavu alustada padjatootmist Marokos, kus on leitud uus turg toodangule. Suure tõenäosusega asutakse kõrgema hinnaklassiga patju-tekke tootma IKEA-le. IKEA peaks otsuse langetama lähema kuu jooksul. Delux Domotexi juhi Tiia Varjundi sõnul käivituks projekt suvel.

2004. aastal avaldas Eesti teki- ja padjatootjatele enim mõju liitumine ELiga. See tõi kaasa märgatava hinnatõusu toorainele, kuna peamisel ostavad siinsed tootjad toorainet kolmandatest riikidest, millele Euroopa Liidus on kehtestatud tollimaksud.

?Pauk pandi meile ära seoses Euroopa Liitu astumisega,? on ASi Mivar-Viva kommertsjuht Irja Leesmend oma väljaütlemises karm. ?Kõigi kasumid vähenesid ? meie müügihinnad ei muutunud ju mitte üht eurosentigi ja pigem oli surve isegi hindade alandamisele. Aga tooraine läks päeva pealt kallimaks.?

Teisel poolaastal tõstis toodangu hinda Toom Tekstiil, kuid sellest hoolimata vähenes nende kasum märgatavalt. Mullu kukkus kolmanda kvartali kasum võrreldes 2003. aastaga kaks korda ? 27 miljonilt 12,5 miljonini, samas kui käive jäi praktiliselt samaks.

Lisaks tollidele kolmandate riikide suhtes kadusid jaanuarist kvoodid Hiina odavatele tekstiilitoodetele. Vastukaaluks sellele tahab EL kehtestada nn antidumpingu maksu Hiinast toodavale polüesterkiule, mis Eesti tootjate jaoks tähendab sisuliselt seda, et suur osa tooraineturust tuleb ümber mängida.

Määrus peaks jõustuma märtsis ning siis tuleb Hiinast toodavalt polüesterkiult maksta antidumpingu maksu 80%. ?See oli tegelikult oodatud käik,? kommenteerib Ikea hankija Anders Born, kelle sõnul teati EL sellisest plaanist juba poolteist aastat tagasi. ?Tegelikult on see üsna veider lähenemine, kuna antidumping kehtestatakse enamasti selleks, et kaitsta tootjaid Euroopas, aga siin ei tooda ju keegi sellist kiudu.?

Borni sõnul ei võida sellest maksust mitte keegi.

Eesti tekstiilitootjate peamised konkurendid asuvad Poolas ja ka Leedu padja-tekitööstus areneb praegu jõudsa kiirusega. Samas on Poolas kohalik valuuta hetkel tugevam kui aasta tagasi ning see kahandab nende konkurentsivõimet padjasõjas, usub Born. Eestiga sarnast tekitootjate kontsentratsiooni seal aga siiski märgata ei ole.