Lepe hoiab ära hilisema kahju

Elu näitab aga, et kriisiolukorras võib selgete ja kirjalikult vormistatud kokkulepete olemasolu või puudumine perefirmas isegi olulisemat rolli mängida kui tavaliste äriühingute puhul.

Seega tuleb ka pereliikmetest osanikel-aktsionäridel omavaheliste lepingute vormistamisse täie tõsidusega suhtuda. Perefirma asutajad peaksid meeles pidama, et neist saavad peale abikaasaks olemise ka äripartnerid ja igapäevases äritegevuses ei saa juhinduda perekonnas kehtivatest tavadest ja reeglitest.

Perefirma asutamisel tuleks kõigepealt kokku leppida, kuidas soovitakse jaotada abikaasade osalus osa- või aktsiakapitalis. Erinevalt tavalisest firma asutamisest ei piisa siinkohal asutajate rutiinsest kokkuleppest osade või aktsiate jaotuse kohta.

Abikaasade asutatava perefirma osasid või aktsiaid vaadeldakse abielu kestel omandatud varana. Seadusest tulenevalt on niisugune vara abikaasade ühisvara.

Seega on mõlemal abikaasal seoses osade või aktsiatega võrdsed õigused, olenemata sellest, kumb abikaasa on kantud osanike nimekirja või aktsiaraamatusse. Ka riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et abikaasat saab pidada aktsia ühisomanikuks aktsiaraamatu kandest sõltumata.

See tähendab muu hulgas, et isegi kui firma asutavad kaks abikaasat ja nad lepivad asutamislepingus kokku, et 60 protsenti osalusest registreeritakse ühe abikaasa nimele ja 40 protsenti osalusest teise abikaasa nimele, ei pruugi niisugune kokkulepe olla igal juhul kehtiv.

Teistsuguse, kehtiva tagajärje võib saavutada lisaks asutamislepingule abieluvaralepingu sõlmimisega. Abieluvaralepinguga määravad abikaasad kindlaks vastastikused varalised õigused ja kohustused seaduses sätestatud üldregulatsioonist erinevalt.

Mõlemad lepingud ? nii firma asutamisleping kui ka abieluvaraleping ? peavad olema sõlmitud notariaalses vormis. Abikaasade vahel hakkab vastav kokkulepe kehtima notariaalse tõestamise hetkest. Kolmandate isikute (võlausaldajate) suhtes hakkavad abieluvaralepingu tingimused kehtima, kui lepingu kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist. Eriti oluline on niisugune kanne, kui ühe abikaasa võlausaldaja soovib enda nõude rahuldamist abikaasale kuuluva osaluse sundmüügi kaudu.

Kui abieluvaralepingut sõlmitud ei ole ja tegutseva perefirma omanikuna on registreeritud vaid üks abikaasa, on teisel abikaasal õigus nõuda enda nime kandmist osanike nimekirja või aktsiaraamatusse, et teostada osaniku või aktsionäri õigusi. Samuti on niisuguses olukorras abielu lahutamisel võimalik osad või aktsiad ühisvarana jagada ja jätta need ka sellele abikaasale, keda pole osanikuna või aktsionärina sisse kantud.

Abieluvaraleping omab praktilist tähtsust ka seoses abikaasa kui perefirma juhatuse liikme vastutusega Äriühingu juhatuse liikmed, vastutavad oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sel alusel võib kahju hüvitamist äriühingule nõuda ka ühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada firma vara arvel.

Juhatuse liikme vastutus äriühingule tekitatud kahju eest seisneb selles, et äriühingu võlausaldaja võib nõuda sissenõude pööramist abikaasa kui juhatuse liikme varale. Kui abikaasade varalised suhted on abieluvaralepinguga täpsustamata, siis eeldatakse ühisvara osade võrdsust.

Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks, võib võlausaldaja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.

Kui perefirma juhatusse kuuluvad mõlemad abikaasad ja nad on juhatuse liikmena tekitanud kahju perefirmale, vastutavad mõlemad äriühingule tekitatud kahju eest nii oma lahusvaraga kui ka ühisvara selle osaga, mis kuuluks abikaasale ühisvara jagamisel.

Sellistel asjaoludel ei saa välistada olukorda, kus kogu abikaasade vara saab kasutada nende kui juhatuse liikmete tekitatud kahju hüvitamiseks äriühingule ja viimase kaudu ka tema võlausaldajatele. Taolist olu­korda ei tule praktikas sageli ette, kuid selle välistamiseks oleks otstarbekas perefirma juhatusse valida vaid üks abikaasa ja temale kuuluv lahusvara ning osa ühisvaras abieluvaralepingus täpsustada. Et juhatuse liige tegutseks vaid teiste osanike või aktsionäridega (perekonnaliikmetega) kooskõlastatult, saab tagada esindusõiguse täpsustatud regulatsiooni kaudu.

Peale otseselt varalist laadi kokkulepete tulekski perefirma puhul kindlasti tähelepanu pöörata ka esindusõigusele. Seaduse järgi võib osaühingut või aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt.

Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. See tähendab, et kui mõlemad abikaasad on juhatuse liikmed, on mõlemal võrdne õigus äriühingu varaga tehinguid teha.

Lahutuse või perekondliku kriisi korral tekivad tõenäoliselt erimeelsused ka firma juhtimise osas. Halvimal juhul hakkab üks abikaasa äriühingu vara uude, enda usaldusisiku kaudu loodud firmasse ümber kantima. Seetõttu tuleks kindlasti kaaluda põhikirjas konkreetse loetelu sätestamist tehingutest, milleks on vajalik nõukogu nõusolek või osanike otsus. Esmajoones tuleb silmas pidada vara võõrandamise ja muid suurema rahalise väärtusega tehinguid.