Lepe hoiab ära hilisema kahju

Elu näitab aga, et kriisiolukorras võib selgete ja kirjalikult vormistatud kokkulepete olemasolu või puudumine perefirmas isegi olulisemat rolli mängida kui tavaliste äriühingute puhul.

Seega tuleb ka pereliikmetest osanikel-aktsionäridel omavaheliste lepingute vormistamisse täie tõsidusega suhtuda. Perefirma asutajad peaksid meeles pidama, et neist saavad peale abikaasaks olemise ka äripartnerid ja igapäevases äritegevuses ei saa juhinduda perekonnas kehtivatest tavadest ja reeglitest.

Perefirma asutamisel tuleks kõigepealt kokku leppida, kuidas soovitakse jaotada abikaasade osalus osa- või aktsiakapitalis. Erinevalt tavalisest firma asutamisest ei piisa siinkohal asutajate rutiinsest kokkuleppest osade või aktsiate jaotuse kohta.

Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks, võib võlausaldaja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.

Kui perefirma juhatusse kuuluvad mõlemad abikaasad ja nad on juhatuse liikmena tekitanud kahju perefirmale, vastutavad mõlemad äriühingule tekitatud kahju eest nii oma lahusvaraga kui ka ühisvara selle osaga, mis kuuluks abikaasale ühisvara jagamisel.

Sellistel asjaoludel ei saa välistada olukorda, kus kogu abikaasade vara saab kasutada nende kui juhatuse liikmete tekitatud kahju hüvitamiseks äriühingule ja viimase kaudu ka tema võlausaldajatele. Taolist olu­korda ei tule praktikas sageli ette, kuid selle välistamiseks oleks otstarbekas perefirma juhatusse valida vaid üks abikaasa ja temale kuuluv lahusvara ning osa ühisvaras abieluvaralepingus täpsustada. Et juhatuse liige tegutseks vaid teiste osanike või aktsionäridega (perekonnaliikmetega) kooskõlastatult, saab tagada esindusõiguse täpsustatud regulatsiooni kaudu.

Peale otseselt varalist laadi kokkulepete tulekski perefirma puhul kindlasti tähelepanu pöörata ka esindusõigusele. Seaduse järgi võib osaühingut või aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt.

Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. See tähendab, et kui mõlemad abikaasad on juhatuse liikmed, on mõlemal võrdne õigus äriühingu varaga tehinguid teha.

Lahutuse või perekondliku kriisi korral tekivad tõenäoliselt erimeelsused ka firma juhtimise osas. Halvimal juhul hakkab üks abikaasa äriühingu vara uude, enda usaldusisiku kaudu loodud firmasse ümber kantima. Seetõttu tuleks kindlasti kaaluda põhikirjas konkreetse loetelu sätestamist tehingutest, milleks on vajalik nõukogu nõusolek või osanike otsus. Esmajoones tuleb silmas pidada vara võõrandamise ja muid suurema rahalise väärtusega tehinguid.