Kutsehariduse madal maine ja oskustööliste terav nappus ähvardab ettevõtjate hinnangul tõugata ühiskonna kriisiolukorda.
Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani allkirjaga pöördumises peaminister Juhan Partsile öeldakse, et hariduspoliitika on tasakaalust väljas, kirjutab Postimees.
Gümnaasiumiõpilaste arv suureneb hoolimata õppurite vähenemisest ja kutsekooli läheb alla kolmandiku noortest.
Karjuv puudus on näiteks teedeehitajatest, liikurmasinate ja suurte veokite juhtidest. «Vastuolu kujunenud haridussüsteemi ja tööjaotusmudeli vahel päädib ühiskonnas varem või hiljem sotsiaalmajandusliku kriisiga,» seisab pöördumises.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ärijuhid leiavad, et kutseõppele peab leidma lisaraha. Nad soovitavad üldkeskhariduse osakaalu kahandada. Praegu on õppekoha maksumus üldhariduses 12 000 ja kutsehariduses 14 500 krooni. Soomes on nende summade suhe ligi kaks korda suurem kutsehariduse kasuks.
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul tuleb hakata ka Eestis mõtteviisi muutma: «Tundub, et probleemi pole 10-15 aastat tõsiselt võetud. Riigijuhid on valmis koostööks, aga eks see ole näha riigieelarve koostamisel.»
Haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa kinnitusel peaks kutsehariduse ja üldhariduse baaspearaha vahekord jõudma lähiaastatel 1,5:1-le.