Nafta osutus kaalukeeleks

Nafta hind tõusis teisipäeval New Yorgis 5,8 protsenti, 51,45 dollarile. Tegu oli nelja kuu kõrgeima naftahinnaga.

Aktsiaturule kõrge kütusehind ei meeldi. Põhjuseid selleks leiab hulgi. Näiteks kahandab kasvav nafta hind otseselt tööstusettevõtete kulusid. Kõrgem nafta hind tühjendab tanklas tarbija rahakotti, samuti mõjub suurem kütte- ja elektriarve. Sisuliselt mõjub kõrgem kütusehind naftat tarbivates maades analoogselt maksule, ainult sedapuhku läheb raha naftat tootvate riikidele. Vähem raha tarbija rahakotis mõjub halvasti kaupmeestele. Kui kaupmeestel müük ei edene, pole tööstustel mõtet lattu toota.

Iseäranis halvasti mõjub nafta hind autotootjatele ja lennukompaniidele. Autotootjate kaelas suur võlakoormus. Kõrgemad intressid autotootjatele hästi ei mõju ei finantseerimise ega auto­laenude väljaandmise poolelt. Lennukompaniidel on tihedast konkurentsist tingituna raske kõrgemat kütusehinda lennureisijate kanda jätta, aga kasumimarginaalid on parimatelgi lennukompaniidel nigelad. Lennukid ostetakse laenude peale. Kõrgemad kütusehinnad peavad leidma ükskord kajastust kõrgemast inflatsiooniootusest tingituna kõrgemate intresside näol, mis on aga koormaks kogu majandusele. Nafta hinna tõus tõi teisipäeval USAs kaasa suurima kukkumise augustikuu alguse järel. Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1,6%, S&P 500 1,5%.