Turismi arendamist on Euroopa Liidu Phare programmi raames toetatud 37,5 miljoni krooniga
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) vahendas ?Phare sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse programmi 2003? turismi infrastruktuuri toetusprogrammi raames 37,5 miljonit krooni. Sellest moodustas Euroopa Liidu toetus 28,1 miljonit krooni ning Eesti riigi kaasfinantseerimine 9,4 miljonit krooni.
Turismi toetusskeemi eesmärgiks oli rahastada projekte, mis suurendaksid turismiobjektide atraktiivsust või looksid uusi turismiteenuseid, oleksid huvitavad eelkõige välisturistidele ning pikendaksid nende Eestis viibimise aega.
Turismi toetusskeemile esitati kokku 29 taotlust kogusummaga 97,8 miljonit krooni. Laekunud taotlustest esitati 2 Harju, 1 Hiiu, 2 Ida-Viru, 2 Jõgeva, 1 Järva, 1 Lääne, 3 Lääne-Viru, 3 Põlva, 1 Pärnu, 2 Saare, 3 Tartu, 4 Valga, 2 Viljandi ja 2 Võru maakonnast.
Taotlused olid suunatud ajaloo- ja kultuuripärandil põhineva turismiinfrastruktuuri ning aktiivse puhkuse keskuste arendamiseks.
Projektide raames finantseeriti Lõuna-Eestis Mammaste Tervisespordikeskuse väljaarendamist mahus 4,7 miljonit krooni, Mooste mõisa Linapargi loomiseks vajaliku hoone renoveerimist mahus 2,7 miljonit krooni, Sangaste lossi restaureerimist mahus 3,8 miljonit krooni, Rõuge Ööbikuoru keskuse väljaehitamist mahus 2,1 miljonit krooni ning Tartus Emajõel lodjaehituseks vajaliku infrastruktuuri loomist mahus 4,7 miljonit krooni.
Põhja-Eestis toetati 4,7 miljoni krooniga Palmse mõisa kompleksi kuuluva moonakatemaja renoveerimist ja 4,7 miljoni krooniga Narva bastionite kuivendamist ja külastajatele atraktiivseks tegemist.Lääne-Eestis finantseeriti Haapsalu piiskopilinnuse taastamistöid mahus 4,7 miljonit krooni ja Hiiumaal Sõru sadamas tervikliku merekeskuse väljaarendamist 4,7 miljoni krooniga.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.