Kinnitati Pandivere ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad

Keskkonnaminister kinnitas Eesti kaheksast alamvesikonnast kaks esimest, Pärnu alamvesikonna ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavad.

Veemajanduskavad sisaldavad veemajandamise eesmärke vesikonnas või alamvesikonnas, ülevaadet veekogude ning põhjaveekihtide seisundist, informatsiooni vee kasutamise kohta, inimtegevusest tuleneva mõju hinnangut veekogudele ja põhjaveekihtidele ning veekasutuse majanduslikku analüüsi. Lisaks on kavades ka tegevusprogrammid ja meetmete kirjeldus veekogude või põhjaveekihtide seisundi säilitamiseks ja/ või parandamiseks.

Veemajanduskavasid ja neis määratletud kohustusi, ülesandeid ning eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel,' selgitas kavade mõju kohalikule elukeskkonnale keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg. Ta lisas, et veemajanduskavad on väga olulised kohalikul tasandil veemajanduse edasiseks arendamiseks.

Pärnu alamvesikonna pindala maismaal on 8413 ruutkilomeetrit. Vesikond moodustub mitmest jõgikonnast, millest suurim on Pärnu jõgikond. Pärnu alamvesikonna piiridesse jääb kaheksa maakonda. Hõlmatud on suurem osa Järva, Viljandi ja Pärnu maakonnast ning Rapla, Valga ja Jõgeva maakonna äärealad. Väga väikesed osad jäävad alamvesikonna piiridesse ka Lääne-Viru ja Harju maakonnast. Kokku hõlmab Pärnu alamvesikond 63 omavalitsust, sh 9 linna ja 3 alevit.

Pandivere põhjavee alamvesikond asub Pandivere kõrgustiku keskosas 2382 ruutkilomeetrisel maa-alal. Alamvesikond hõlmab Lääne-Viru ja Järva maakondi asudes kokku 21 omavalitsuse territooriumil. Pandivere põhjavee alamvesikonnas asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja.