Pubi asemel restoran Stefanie?s

Menüüs uus köögiklassika, ehk Prantsuse traditsioonid segatuna moodsaks lahjendatud Vahemere maade köögiga. Näpuotsaga lisatud idamaist eksootikat.

Kõigepealt toodi lauale krõbesoojad saiad ? kui ütleks, et parimad Tallinnas, siis vist liialdaks, aga ühed parimaist on kaunis tõelähedane.

Edasi forelli-toorjuustutartar kurgi-maasikasalatiga ja Vahemere kalasupp. Ja koha-peekonirull hapukoore ? Dijoni sinepi kastmega ning pardi rinnafilee apelsiniteriaki ja kreeka pähklitega. Eks ole, hea stiili näited kõik.

Omaette jaotus oli pastaroogadel, aga see jääb järgmiseks kiireks tööpäevalõunaks.

Seekordse õhtusöögi lõpetasime punaveinis hautatud pirnidega, millele andsid värvi ja iseloomu toorjuustuvaht ja mündijogurt ? igati loov lähenemine peaaegu kohustuslikele hautatud pirnidele.

Peakoka nimi, nagu ikka, on rangelt salajane, menüü igatahes seda ei avalikusta. Kiitus igatahes, hästi koostatud toiduvalik, mis heal tasemel ka valimis tehtud.

Lisaks restoranisaalile on Stefanie?sis sigarituba.

Sigarivalikut ma ei uurinud, olen sellel alal võhik.

Aga veinivalikut uurisin hoolikalt ja see mulle meeldis. Klaas porti ja spetsialisti poolt soovitatud sigar sobiksid city-tööpäeva järel küll, aitaks unustada keerulisi finantsskeeme ja nagu muuseas saaks meeldiva õhtusöögi käigus panna alus järgmistele suurematele tehingutele.