- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ümbrikupalk ehituses luubi alla
Ümbrikupalga vastases võitluses võetakse teravdatud tähelepanu alla järgmised 500 ettevõtet, teatas maksu- ja tolliamet.
Vaatluse alla võetakse ettevõtted, mille majandustulemuste analüüs annab alust arvata ümbrikupalkade maksmist. Sellel aastal keskendub maksuhaldur keskmise suurusega ettevõtetele, mis tegutsevad eelkõige ehituse valdkonnas.
Amet saadab täna välja valitud ettevõtetele kirjad, milles informeerib neid töötajatele tehtud väljamaksete madalast tasemest ja konkurentsivõimest, võrreldes piirkonna keskmisega, mis võib viidata mitteametlike väljamaksete tegemisele. Ettevõtetel palutakse üle kontrollida raamatupidamise ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused.
Sarnased 660 teavitavat kirja saadeti välja ka eelmisel aastal, mille tulemusena muutsid oma maksudeklaratsioone üle poolte kirja saanud äriühingutest ning nende põhjal arvestatud sotsiaalmaks suurenes üle viie miljoni krooni ja kinnipeetud tulumaks üle kolme miljoni krooni. Kokku suurenes vabatahtlik maksulaekumine maksuhalduri analüüsi kohaselt summas 8,3 miljonit krooni.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helmi sõnul näitavad eelmise aasta tulemused selgelt, et selline meetod töötab ja toob tulemuse:' Fakt, et eelmisel aastal saadetud 660 teavitavat kirja aitasid tõsta vabatahtlikku maksulaekumist 8,3 miljoni võrra, räägib iseenda eest. Seetõttu jätkab maksuhaldur aktiivselt teenindusliku kontrolli rakendamist', rõhutas Helm.
Eelmisel aastal märgukirjadele mittereageerinud äriühingute kohta teostati analüüs ja vaatluse alla võeti äriühingud, kes ei olnud oma deklareeritavaid andmeid muutnud konkurentsivõimelisemaks ning kellel polnud muudatuste sisse viimata jätmiseks objektiivseid põhjusi. Kontrolli menetluse läbiviimiseks edastati piirkondlikesse maksukeskustesse 35 objekti.
Lõpetatud kontrollide tulemusena on äriühingud kontrolli käigus parandanud deklaratsioone, see tähendab, et äriühingud on tunnistanud oma vigu. Samuti on alustatud väärteomenetlused äriühingute suhtes, kes peale märgukirjade saamist deklaratsioonide esitamise lõpetasid. Deklaratsioonide esitamise lõpetamine võib viidata asjaolule, et ettevõte tahab oma tegevust maksuhalduri eest varjata.
Konjuktuuriinstituudi uuringu järgi sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgatöötajatest, seega oli Eestis keskmiselt 75 000 ümbrikupalka saanud palgatöötajat. Antud andmetel jäi riigil aasta jooksul saamata 672 kuni 1100 miljonit krooni sotsiaalmaksu ja 530 kuni 867 miljonit krooni füüsilise isiku tulumaksu. Konjuktuuriinstituudi selle aasta uuringule 'Illegaalne kaubandus ja ümbrikupalgad' tuginedes on üks probleemseimaid valdkondi just ehitussektor.
Sellel aastal on suunatud ehitusvaldkonnale 174 märgukirja, tootmissektorisse 72 kirja (toiduainete tootmine, mööblitootmine, kirjastamine ja trükindus), teenindusvaldkonda, mis hõlmab hotelle ja restorane, mootorsõidukite müüki, hooldust ja remonti, kaubandust jne saadetakse 240 kirja. Nendest Põhja Maksukeskuse piirkonda saadetakse 239 kirja, Ida Maksukeskuse piirkonda 81 kirja, Lõuna Maksukeskuse piirkonda 107 ja Lääne Maksukeskuse piirkonda 73 kirja.
Seoses jätkuva tiheda koostöö ja andmevahetusega Tööinspektsiooni ja Maksu- ja Tolliameti vahel on sellel aastal märgukirjade saajate hulgas äriühingud, kus 2004.a Tööinspektsiooni poolt läbi viidud kontrollide käigus tuvastati rikkumisi. Maksuhaldur tegi Tööinspektsiooni poolt kontrollitud ettevõtete hulgas maksuriskide analüüsi ning sellele tuginedes valiti välja märgukirjade objektid.
Maksuhalduri ülesanne on muu hulgas ka seadusliku majandustegevuse kaitsmine vähendades ebatervet konkurentsi. Märgukirjade saatmise puhul on tegemist ühe olulisema meetmega maksu- ja tolliameti teenindusliku kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamises. Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helmi sõnul mõjub ümbrikupalkade maksmine laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsib iga ühiskonna liikme heaolu.
Hetkel kuum
Maksuhalduri eesmärk on maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval maksuseaduste rikkumise ennetamine ning selle asemel, et esimese meetmena ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega koormata, antakse neile esmalt võimalus ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia.
Lisaks tulu- ja sotsiaalmaksukirjadele saadetakse 55 kirja ka äriühingutele, kelle majandustulemuste analüüs viitab käibemaksu ettenähtust väiksemat tasumist. Äriühingute poolt esitatud käibemaksu deklaratsioonidel deklareeritud andmete alusel arvestatud käibemaksu tootlus so tasumisele kuuluva käibemaksu ja enammakstud käibemaksu suhe maksustavasse käibesse on madalam valdkonna keskmistest näitajast, mis võib viidata maksustatava käibe varjamisele.
Käibemaksu kirjadest saadetakse toiduainete tootmise sektorisse 18, saetööstusesse 16, rõivatootmisesse 12 ja palkmajade tootmise ja ehituse valdkonda 9. Preventiivse kontrolli eesmärgiks on käibemaksu vabatahtliku laekumise suurendamine, maksudest tuleneva konkurentsieelise vähendamine ja käibemaksu vähemdeklareerimise ohjeldamine. Eeltooduga antakse vaatluse alla võetud ettevõtteile kindla perioodi jooksul maksukorralduse seadusest tulenevalt ise oma maksudeklaratsioone parandada.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele