Eesti-Vene piirileping toob suhetesse juriidilise selguse

Sama arvas Eesti Raudtee arendusdirektor Raivo Vare, kelle sõnul ei ole vaja arutleda, kas lepingu allkirjastamine täna oli õige või mitte. ?Seda oli vaja,? ütles Vare, kelle sõnul tuli võimalust kasutada, isegi siis, kui kõik tingimused meile ei meeldi. Pealegi on pikas perspektiivis sellised lahtised õigusküsimused ohtlikud, kui suhted pingestuma peaks, ütles Vare. Poliitikute argumendi, et Eesti annab käest vahendi, millega Venemaad edaspidi mõjutada, pareeris Vare viitega Hiinale ja Jaapanile, kes hoiavad taolist hooba suhteliselt edutult üks 1867. ja teine 1945. aastast.

ASi Toom Tekstiil omanik Illimar Toom tunnistas, et otseselt ei ole Eesti-Vene piirilepingu puudumine äritegevust Venemaaga takistanud. Firma on Moskvas tootmist käivitamas ja plaanib Venemaal agressiivselt laieneda. ?Võib-olla mõjutab lepingu sõlmimine mingil määral äritegevust positiivselt,? ütles Toom.

Vare arvates on lepingu allkirjastamise mõju psühholoogiline. Tiit Vähi tõstis esile juriidilise baasi selginemist. ?Äri jaoks on vaja selget situatsiooni, kus põhiküsimustes ei vaielda,? ütles Vähi, avaldades lootus, et leppe allkirjastamise järel võetakse järgmisena ette viisaküsimused, mis on ettevõtjatele Venemaaga suhtlemisel suureks nuhtluseks.

Ka Aivar Rehe rõhutas piirilepingu allkirjastamise juures õigusbaasi selginemist, mis annab kindla aluse kahe riigi sisuliseks koostööks. Kiiremas korras vajab otsuseid näiteks Narva uue piiripunkti ehitamine ? maanteede praeguste piiriületuskohtade võimsused on ammendumas. Seda enam, et tegemist pole ainult Eesti, vaid Euroopa transiidiga.

N-Terminali ja Pakterminali üks omanikke Aadu Luukas ütles, et piirileping on kahe riigi vaheline asi ja ettevõtluskeskkonda selle allkirjastamine ei mõjuta. Küll aga võib tagasilöögi anda see, kui selle ümber emotsioonid lõkkele löövad.

Nii Läti kui ka Venemaa kinnitavad, et oleksid valmis piirilepingu sõlmima kasvõi hommepäev. Takistuseks on Läti valitsuse aprilli lõpus vastu võetud deklaratsioon, mis soovitakse piirilepingule lisada, ning mis Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul sisaldab idiootlikke territoriaalseid nõudmisi.

Läti väidab, et deklaratsioonil on selgitav iseloom ning et seda on tarvis, kuna vastasel juhul tuleks piirilepingu sõlmimiseks läbi viia rahvahääletus. Tänane kontrolljoon on erinev 1920. a Riia rahulepingus fikseeritud piirist, mis on kirjas Läti põhiseaduses. Territoriaalseid nõudmisi Lätil Venemaale ei ole, küll aga ei välistata piirilepingu allkirjastamisega seda, et Läti kodanikud võiksid okupatsiooniaastate eest Venemaalt hüvitist nõuda.